Diktaator kattis Albaania punkritega

JESPER OTTOSEN & DENNIS NIELSEN / IMELINE AJALUGU

10. mai 2017, 12:54
Enver Hoxha lasi üle Albaania ehitada erinevatel andmetel kuni 750 000 punkrit.

Albaania diktaator Enver Hoxha kartis invasiooni nii väga, et lasi üle kodumaa ehitada tuhandeid punkreid. Sellele kulus nii palju raha, et Albaaniast sai Euroopa vaeseim riik.

Lõuna-Albaanias asuva Gjiro­kasteri linnas kõlab häire. Tsemen­divabrikust väljuvad kiirustades sajad lihaselised töölised. Neil tuleb nüüd ­võimalikult kiiresti betoonpunkrisse ­varjule minna.

See on õppus ega ole keeruline, kuna kõik on seda palju kordi varemgi läbi ­teinud. Paar korda kuus kõlab üle terve Albaania häire, mille peale elanikud asjad käest viskavad ja arvututesse punkritesse kiirustavad. Vähesed albaanlased on päriselt hirmul, ent kusagil kõhusopis hiilib siiski midagi tõsisemat. Nimelt on kommunistlik partei aastakümneid hoiatanud, et vaenlased välismaal plaanivad Albaania vallutada.

Kuigi ajateenistusse kutsutakse igal aastal tuhandeid noori mehi, sellest ­väidetavalt ei piisa. Kokku on riigi pea­aegu kolmest miljonist inimesest umbes 800 000 ühel või teisel moel ­riigikaitses aktiivsed.

Näiteks peavad Gjirokasteri betooni­valu töölised lausa 17 korral aastas osalema sõjalisel õppusel. Kõige tipuks on ka nende töö sageli riigikaitsega seotud. Nad kulutavad suure osa oma tööajast hiiglaslike betoonelementide valamiseks. Need on osa suurest kaitserajatiste ­süsteemist, mis peab tillukese Balkani riigi vallutamise võimatuks tegema.

Iga päev saabub Gjirokasteri linna ­hulgaliselt veokeid, et ­vedada betoon­elemendid laiali üle maa. Selleks määratud kohtades seovad tööliste ­brigaadid elemendid omavahel punkriteks.

Kõige tavalisem on väike nn QZ-punker, milles on ruumi kahele inimesele. See on silindrikujuline, kolmemeetrise läbimõõduga ja laiade laskeavadega ­kuulipilduja jaoks.

Enamik punkreid asub rannikul ja ­piirialadel, aga paljud neist pannakse üles ka sisemaale, et kaitsta linnu, tehaseid ja põlde.
Kui 1980. aastate keskel püstitatakse ­viimane punker, on üle Albaania laiali vähemalt 173 000 halli kindlustist. See number on paljude albaanlaste arvates liiga väike ning nad usuvad, et kokku ­ehitati kuni 750 000 punkrit!

Paranoilise mehe plaan

Idee Albaania betoonpunkritega üle ­külvata tuli kõige kõrgemalt. See idanes Enver Hoxha peas, kes oli alates ­Teisest maailmasõjast riiki oma raudse käega juhtinud.

Enver Hoxha valitses Albaaniat raudse rusikaga tervelt 41 aastat.

1939. aastal olid väikeriiki tunginud Itaalia väed ja ­hiljem tehti sellest Saksamaa protektoraat, enne kui Enver ­Hoxhal ja tema ­põrandaalusel armeel õnnestus riik ­„vabastada“. Albaania kuulutati ­sotsialistlikuks rahvavabariigiks.

Verised sündmused maailmasõja ajal panid Hoxha välismaailma kartma. ­Esmalt otsis ta kaitset ­Nõukogude Liidu liidrilt ­Jossif Stalinilt, keda ta imetles. ­Pärast Stalini surma 1953. aastal hakkas Nõu­kogude Liidu uus juht Nikita Hruštšov ajama pehme­mat poliitikat, mida Hoxha aga aktsepteerida ei ­suut­nud. Lõhe kahe riigi vahel aina suurenes ja 1968. aastal ­taganes Albaania viimaks ­Varssavi paktist.
Nüüd oli väike riik täielikult isoleeritud ja kõigist külgedest vaenlastest ümbritsetud.

Hoxha oli oma paranoias kindel, et nii kapita­list­likud riigid läänes kui ka kommunistlikud idas vaid ootavad parajat ­momenti, millal Albaaniat rünnata.

„Üksainus viga, ja meie vaenlased hammustavad meid nagu mürgimaod,“ oli ta kindel. Olukord nõudis tugevat kaitset ja palju punkreid.

Oma riigis lõksus

Punkri prototüübi arendamine kestis kaks aastat. Räägitakse, et Hoxha oli esitlusel peainsenerilt küsinud, kas punker peab vastu relvastatud rünnakule. Peainsener vastas jaatavalt. Seepeale nõudis Hoxha, et insener pandaks punkrisse ja seda tulistataks. Katse oli ­ilmselt edukas, kuna kohe algas mass­toot­mine.

Kui punker oli püsti ­pandud, pidid selle eest hoolt kandma kohalikud. See­juures õpetati juba 12aastaseid ­albaania poisse ja ­tüdrukuid riiki kaitsma. Häire korral pidid nad haarama relva ja mehitama ­lähima punkri.

Ajuloputav propaganda ja poliitiline koolitus olid igapäevased. Kui keegi oli režiimile vastu, siis riigi salapolitsei ­Sigurimi, mille palgal oli 200 000 töötajat, leidis ta tõenäoliselt üles.

Arhiividesse kogus Sigurimi raporteid iga kolmanda elaniku kohta. Peale selle pidid albaanlastel riigist põgenemist ­takistama ka traataed piki rannikut, elektritara piiril ja relvastatud valvurid. Sellest hoolimata õnnes­tus see rohkem kui 13 000 inimesel. ­Sigurimi hukkas umbes 7000 inimest ja saatis veel 100 000 töö­laagritesse.

„Me oleme õigel teel!“

Diktaatori paranoiline kaitseplaan viis riigi pankroti veerele. Tuhandetele punkritele kulus 10 protsenti Albaania riigieelarvest – ja peaaegu kogu betooni­toodang.

Hoxha all oli Albaania Euroopa ­vaeseim riik, kus elanikud teenisid keskmiselt 15 USA dollarit kuus ja pidid tunde järjekorras seisma, et toiduaineid osta. Kuid propaganda sõnul pidid inimesed selliseid ohvreid oma riigi nimel taluma.

„Kui vaenlane ründab, siis tähendab see, et me oleme õigel teel,“ ütles Hoxha.

Tema valitsusajal ei püüdnud keegi Albaaniasse tungida. Hoxha suri 11. aprillil 1985. Peagi pärast seda ­lõppes ka punkrite ehitamine.

Punkrist burgeribaariks

Uudishimulikud võivad külastada diktaatori erapunkri magamistuba.

Kuigi paljud Albaania betoon­punkritest on viimastel aastatel lammutatud, seisab suurem osa neist puutumatuna. Vaiksed ja hallid külma sõja monumendid mee­nutavad elanikele vaesust ja defitsiiti, kuid paljud albaanlased püüavad neid ­mingil otstarbekal viisil kasutada. ­Väikesed punkrid muudetakse ­jäätisekohvikuteks, samas aga on mõni suurem kohandatud burgeri­baariks, hosteliks või hotelli­toaks.

Enver Hoxha personaalsest ­luksuspunkrist pealinnas Tiranas on tehtud muuseum, et kõik võiksid näha diktaatori pehmet voodit või kuulata valitsuse kunagises nõu­pidamissaalis kontserti.

Artikkel ilmus esimest korda Imelise Ajaloo 2017. aasta mainumbris. Telli ajakiri siit: http://www.imelineajalugu.ee/tellimine

Vaata kõiki uudiseid

Toetajad:

Telli ajakiri

Telli National Geographic
Imeline Ajalugu pakub harivat lugemist kogu perele.
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.
Ajakirjal on 142 000 lugejat.
Hind: e-arve püsimaksega 5,49 €, 1 aastaks 64 €
Telli Ajakiri