Kas Hitler tegi testamendi?

07. juuni 2017, 00:01
Hitler jõudis enne surma veel dikteerida oma testamendi.

Kas Hitleril oli surmajärgseid soove?

29. aprillil 1945. aastal oli Adolf ­Hitleri juhitud Saksamaa varemeis. Nõukogude väed olid Berliinis füüreri punkrist vaid paari tänava kaugusel. Vältimatu lüüa­saamise valguses dikteeris Hitler oma ­viimased soovid. Järgmisel päeval tegi ta enese­tapu ja kaks päeva hiljem langes Berliin.

Hitleri testament koosneb kahest osast: isiklikust ja poliitilisest dokumendist. ­Nn isiklik testament puudutab praktilisi asjaolusid tema surma järel ja seda, kes tema omandi pärib.

Poliitilises dokumendis ­kirjeldas Hitler oma visiooni natsiparteist ja Saksamaast. Näiteks võttis ta ­Hermann Göringilt ja Heinrich Himmlerilt ära kõik poliitilised ametid, sest nad olid liitlastega läbirääkimisi pidanud. Hitler nimetas enda asetäitjaks admiral Karl Dönitzi.

Adolf Hitleri lähikondlased tõid küll testamendi kolm koopiat punkrist salaja välja, kuid need kõik sattusid liitlas­te kätte.

Hitleri viimased soovid

Isiklik:

1. Füürer jätab oma kunstikogu galeriile kodulinnas Linzis, Austrias.

2. Kogu väärtuslik omand läheb üle natsipartei või Saksa riigi käsutusse.

3. Füürer valib alla andmise asemel surma ja soovib, et tema surnukeha põletatakse.

Poliitiline:

1. Göring ja Himmler tuleb reeturliku käitumise tõttu natsiparteist välja heita.

2. Allaandmine ei ole mõeldav – kõik sakslased peavad olema natsismile ustavad kuni surmani.

3. Sakslastel tuleb rassiseadustest kinni pidada ja alati juutide vastu võidelda.

Vaata kõiki uudiseid

Toetajad:

Telli ajakiri

Telli National Geographic
Imeline Ajalugu pakub harivat lugemist kogu perele.
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.
Ajakirjal on 142 000 lugejat.
Hind: e-arve püsimaksega 6,49 €, 1 aastaks 75 €
Telli Ajakiri