Uskumatu avastus: Jeesuse haud võib olla tõeline!

KRISTIN ROMEY, NATIONAL GEOGRAPHIC

29. november 2017, 10:16
Usklikud tunglevad Jeruusalemma Püha Haua kirikus ümber restaureeritud hauakabeli, mis kristliku traditsiooni järgi ehitati Jeesus Kristuse haua kohale. 2016. aastal äratas see pühamu ülemaailmset huvi, kui restaureerijad avasid tema külluslikult kaunistatud seinte taga peituva iidse haua.

Haua ehitusmaterjalid pärinevad Rooma ajast, mis näitab, et kuigi algne pühamu hävitati tuhande aasta eest, on sellest nii mõndagi säilinud.

Jeruusalemma Püha Haua kirik on sajandite jooksul vägivaldsetes rünnakutes, tulekahjudes ja maavärinates kannatada saanud. 1009. aastal tehti kirik maatasa ja hiljem ehitati see uuesti üles, mistõttu tänapäeva teadlased kahtlesid, kas see ikka on koht, mille umbes 17 sajandit tagasi Roomast läkitatud saadikud tuvastasid Kristuse hauapaigana.

Nüüd paistavad National Geographicu käsutuses olevad analüüsitulemused kinnitavat, et lubjakivikoopa jäänused, mida kirikus pühadusena säilitatakse, on nende vanade roomlaste leitud haua säilmed.

Mida arheoloogia saab – ja ei saa – meile Jeesus Kristuse kohta öelda

Hauakambri algse lubjakivipinna ja seda katva marmorplaadi vahelt võetud mördiproovid dateeriti umbes 345. aastasse. Ajalooliste ülestähenduste järgi avastasid ja pühitsesid roomlased haua 326. aasta paiku.

Seni varaseim hauakompleksist ja selle ümbrusest leitud arhitektuurne tõend pärines ristisõdijate ajast ja oli seega kõige rohkem tuhat aastat vana.

Arheoloogiliste tõendite põhjal on küll võimatu öelda, et sellesse hauda maeti just seesama juut, keda tuntakse Naatsareti Jeesusena ja kes uue testamendi järgi löödi 30. või 33. aastal Jeruusalemmas risti, aga uued dateerimistulemused näitavad kindlalt, et esimene pühamu ehitati nüüdse hauakompleksi asukohta Rooma esimese kristlasest keisri Constantinuse ajal.

Haud avati mitme sajandi järel esimest korda 2016. aasta oktoobris, mil Ateena Riikliku Tehnikaülikooli valdkondadevaheline töörühm restaureeris seda ümbritsevat hauakabelit.

Tookord võeti hauakabeli seest eri kohtadest mördiproove, et mördi vanus kindlaks teha, ja hiljuti sai National Geographic restaureerimistöid juhtinud teadlaselt Antonia Moropouloult analüüside tulemused.

Kas see oli Jeesuse haud?

Kui Constantinuse saadikud 325. aasta paiku Jeruusalemma saabusid, et Jeesuse haud üles otsida, olevat nad juhatatud umbes 200 aastat varem ehitatud Rooma templisse. See Rooma tempel lammutati ja väljakaevamistel leiti selle alt lubjakivikoopasse raiutud hauakamber. Koopa lagi lõhuti maha, et hauakambri sisemus nähtavale tuua, ja haua ümber ehitati hauakabel.

Hauakambris on pikk riiul ehk surnulavats, kuhu pärimuse järgi asetati pärast Jeesuse ristilöömist tema surnukeha. Sellised lubjakivikoobastesse raiutud riiulid ja nišid on 1. sajandi jõukate Jeruusalemma juutide hauakambrites tavalised.

Lavatsit kattev marmorplaat paigaldati arvatavasti hiljemalt 1555. aastal, kõige tõenäolisemalt 14. sajandi keskel, millest alates mainitakse seda palverändurite kirjeldustes.

Uudis jätkub pärast pilti.

Palverändur põlvitab Püha Haua kirikus Võidmise kivi ees, mis tähistab kohta, kus Jeesuse surnukeha enne matmist võiti.

Kui haud 2016. aasta 26. oktoobri õhtul avati, leidsid teadlased marmorplaadi alt midagi üllatavat: graveeritud ristiga vanema, katkise marmortahvli, mis paiknes otse lavatsi algse lubajakivipinna peal.

Mõned teadlased oletasid, et vanem plaat võidi paigaldada ristisõdijate ajal, teised pakkusid varasemat aega, arvates, et plaat võis seal olla ja katki minna juba 1009. aastal, mil kirik hävitati. Mitte keegi polnud aga valmis väitma, et see võib olla esimene füüsiline tõend kõige varasemast Rooma pühamust. Uued analüüsitulemused, mis näitavad, et alumine plaat mörditi paika tõenäoliselt 4. sajandi keskel keiser Constantinuse käsul, tulid püha mälestist uurivatele teadlastele meeldiva üllatusena.

„See aeg vastab täpselt Constantinuse rajatud pühamu vanusele,“ ütleb arheoloog Martin Biddle, kes avaldas 1999. aastal mõjuka uurimuse haua ajaloost. „Mis on väga tähelepanuväärne.“

Aasta kestnud restaureerimistööde käigus selgitasid teadlased ühtlasi välja, et oluline osa algsest hauakoopast on pühamu seinte sees praeguseni säilinud. Koopa lõunaseina säilmetest võetud mördiproovid dateeriti 335. ja 1570. aastasse, mis kinnitab samuti, et hauakabel ehitati Rooma ajal ja seda restaureeriti 16. sajandil. Hauakambri sissepääsu juurest võetud mört dateeriti 11. sajandisse ehk just sellesse aega, mil hauakabel pärast 1009. aasta hävitustööd uuesti üles ehitati.

Mördiproovid dateeriti sõltumatult kahes eraldi laboris optiliselt stimuleeritud luminestsentsi (OSL) meetodil, millega tehakse kindlaks, millal kvartsliiv viimati valguse käes oli. Uurimistulemused avaldab Moropoulou koos oma töörühmaga ajakirja „Journal of Archaeological Science: Reports“ järgmises numbris.

 

Loe lähemalt ajakirja National Geographic Eesti detsembrinumbrist. Sissejuhatuse artiklisse leiab ka ajakirja kodulehelt.

Vaata kõiki uudiseid

Toetajad:

Telli ajakiri

Telli National Geographic
Imeline Ajalugu pakub harivat lugemist kogu perele.
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.
Ajakirjal on 142 000 lugejat.
Hind: e-arve püsimaksega 6,49 €, 1 aastaks 75 €
Telli Ajakiri