Rooma langes kristlastele

12. oktoober 2018, 13:37
Mulviuse silla lahing kunstnik Giulio Romano nägemuses.

Esimese kolmesaja aasta jooksul pärast Jeesuse ristilöömist veeretati süü kõiges, mis Rooma riigis oli halvasti, kristlaste kaela. Ristiusu jüngreid kiusati taga, piinati ja tapeti. See kõik lõppes kui noaga lõigatult siis, kui keiser Constantinus I nägi taevas ilmutust.

Ühel 312. aasta oktoobri­päeval valmistusid kaks Rooma sõjaväge veriseks võitluseks. Kummalgi pool Mulviuse silda Rooma lähedal seisid Rooma sõdurid, ja mõlema poole juhiks oli mees, kes taotles Rooma keisri tiitlit.

Üks väejuhtidest, Maxentius, oli tolle päevani Roomat karmil käel kuus aastat valitsenud. 32aastane Constantinus oli äsja 100 000 talle lojaalse sõduriga Alpid ületanud, et võim enda kätte haarata.

Kitsast silda üle Tiberi jõe oli kergem kaitsta kui vallutada, ja nii peatas Constantinus enda väe, et olukorda vaagida. Constantinuse usalduse võitnud usuteadlane Eusebios kirjeldab, kuidas Constantinus enne lahingut ilmutust nägi: „Pärast lõunat, kui päev oli juba õhtusse kaldumas, nägi ta oma silmadega helendavat risti taevas, Päikese kohal. Sellel olid sõnad „Selle märgi all sa võidad“. Ta oli nähtust sama jahmunud nagu temaga retkele kaasa tulnud vägi.“

Kas Constantinus tõepoolest taevas midagi nägi, on kaheldav, kuid ta käskis enda sõduritel kilpidele maalida kaks märki: suure X-i, mille peal, keskel ?-täht. Nüüd on see tuntud kui hii-roo ehk Constantinuse rist. Seda nimetatakse ka Kristuse monogrammiks, sest see koosneb Kristuse kreekakeelse nime kahest esimesest tähest. Pea 300 aastat varem hukkasid roomlased Jeesuse, kuid nüüd kaitses Galilea puusepa poeg neid lahingus.

Mõne aja möödudes Maxentiuse kannatus katkes ja ta ründas oma väega üle silla tormi joostes. Constantinuse vägi võttis neid vastu kontrarünnakuga, mis oli nii äge, et ründavad sõdurid avastasid end kaitsest.

Kristluse apologeet Lactantius kirjeldas lahingut: „Sild tema (Maxentiuse – toim) taga purustati. Kui sõdurid seda nägid, läks võitlus veelgi ägedamaks. Issanda tahe sai täidetud ja Maxentiuse vägi löödi põgenema. Ta tormas hävinud silla poole ja tema järel põgenenud sõdurid pressisid ta Tiberisse.“

Paar päeva hiljem leiti uppunud Maxentiuse surnukeha, mille pea sõdurid maha raiusid ja saatsid ringreisile mööda Rooma riiki. Sõnum oli selge: Rooma keisririigil on ainult üks keiser – Constantinus.

Ligi 300 aastat olid kristlased olnud põlastatud ja tagakiusatud vähemus hiiglaslikus Rooma riigis, mis oli veider ja kirju segu paljudest religioonidest. Kui Constantinus 312. aastal oma tegudele Jumala abi taotles, kuulutas ta seega ka uue kristliku epohhi algust. Aasta hiljem oli usk juba seadustatud ning juba enne 350. aastat oli enamik roomlasi Jeesuse ja tema usu omaks võtnud.

Loe Rooma kristianiseerimisest lähemalt oktoobrikuu Imelisest Ajaloost.

Vaata kõiki uudiseid

Toetajad:

Telli ajakiri

Telli National Geographic
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri.
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.
Hind: e-arve püsimaksega 6,95 €, 1 aastaks 79 €
Telli Ajakiri