Trooja langus - müüt või ajalooline tõde?

18. detsember 2018, 13:56
Trooja hobune võis olemas olla, ent see võis olla ka lihtsalt eepose kujund nt piiramistorni kohta.

Üle saja aasta on teadlasi erutanud kreeklaste kuulus eepos – Homerose „Ilias“. Kas Trooja piiramine toimus ka tegelikult või on see puhas fantaasia vili? Uued avastused näitavad, et eepos on tõele seniarvatust lähemal.

Rahvarikkasse ruumi astunud vana rändlaulikut ehk rapsoodi võttis vastu põnevusega segatud jutusumin. Kõikide silmad pöördusid temale. Laulik ise seda tähele ei pannud. Ta oli pime, tema maailm koosnes ainult helidest. Kui vana mees hääle puhtaks köhatas, vaikis jutt. Laulik niisutas huuli ja alustas: „Laula nüüd, oh jumalanna, Peleides Achilleuse vimmast neetust, mis tuhat hukatust tõi ahhailaste soole ...“

Just nende sõnadega algab kreeklaste kuulsaim poeem „Ilias“. Rändlauliku nimi oli Homeros ja tema lugulaul rääkis Kreeka ajaloo suurejoonelisest epohhist, mis oli täis kangelasi, kes võitlesid ja langesid võimsa kuningalinna Trooja juures. Legend verisest sõjast oli sedavõrd vastu­pidav, et juba Homerose ajal 8. sajandil eKr oli seda suulise pärimusena põlvkonnalt põlvkonnale edasi antud.

Alates Homerose eeposte kirja panekust 6. sajandil eKr on „Ilias“ ning selle sisuks olevad kirjeldused läänes asunud kreeklaste ja idas asunud troojalaste vahelistest sõdadest üleilmselt huvi pakkunud. Vanaaja kreeklastele oli „Ilias“ peaaegu samasuguse tähendusega kui hiljem kristlastele piibel. Makedoonia kuningas Aleksander Suur olevat maganud, „Ilias“ pea all. Vanaaja Aleksandria linna raamatukogusse koondasid õpetlased poeemi kõik ümberkirjutused, et nende tekste võrrelda ja analüüsida.

Isegi nii kaugelt nagu Saksamaalt, Egiptusest ja Afganistanist on arheoloogid leidnud Trooja sõja motiividega kunsti, mis tõendab, et Homerose haarav poeem reisis läbi aja ning levis juba väga varakult maalt maale.

Tänapäeval on peamine küsimus see, kas „Iliases“ kirjeldatu on ka tegelikult aset leidunud sõda või on see lihtsalt müüt. Enamik teadlasi on pikka aega olnud arvamusel, et „Ilias“ ei tugine ajaloolisele tõele.

Viimastel aastatel on arheoloogid sattunud mitmele leiule, mis ühtekokku võetuna viitavad sellele, et Homerose lugulaul tugines ajaloos päriselt toimunud sõjale, mis peeti pronksiajal veidi enne seda, kui tolle kauge ajastu suured tsivilisatsioonid mõistatuslikus katastroofis hukka said.

Loe sellest lähemalt detsembrikuu Imelisest Ajaloost!

Vaata kõiki uudiseid

Toetajad:

Telli ajakiri

Telli National Geographic
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri.
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.
Hind: e-arve püsimaksega 6,95 €, 1 aastaks 79 €
Telli Ajakiri