Pole midagi ameerikalikumat kui romuralli, Greyhoundi buss ja Mount Rushmore’i mäkke raiutud neli kivist presidenti. Tegelikkuses on need loonud Skandinaavia immigrandid. Paljud Põhjamaadest Ameerikasse ümber asunud mehed ja naised jätsid oma uuele kodumaale püsiva jälje.
© National Park Service / Ritzau Scanpix, George Rinhart / Getty Images & Shutterstock
NATASJA BROSTRÖM
1. DETSEMBER 2020
Kujur Gutzon Borglum lõi ühe Ameerika kuulsaima maamärgi –
Mount Rushmore’i kaljuseina raiutud Ameerika Ühendriikide presidendid. Taanlase vanemad Jens ja Christina Børglum saabusid Ühendriikidesse kõigest kolm aastat enne poja sündi Idahos 1867. aastal. Isa oli puusepp ja poeg päris tema ande materjale vormida. Temast sai skulptor.
Kõrbeosariik Lõuna-Dakota vajas 1923. aastal vaatamisväärsust, mille kaudu ennast tutvustada, ning otsustati rajada monument, mis avaldaks austust Ühendriikide minevikule. Gutzon Borglum, kes oli juba tuntud Ameerika kodusõja teemaliste kangelasskulptuuride poolest, sai projekti jaoks vabad käed. Ta otsustas portreteerida nelja presidenti: George Washingtoni, Thomas Jeffersoni, Abraham Lincolni ja Theodore Roosevelti. Mehed sümboliseerisid vastavalt USA asutamist, kasvu, arengut ja tugevust. Töö algas 1927. aastal.
Peale puurimise lasti kaljutükke dünamiidiga õhku, muu hulgas selleks, et saavutada Washingtoni sügavad silmad. Algne plaan oli luua iga presidendi poolfiguur, kuid 1941. aastal Borglum suri ja tühjaks oli saanud ka rahakassa, seega projekt peatati. Ettevõtmise hinnaks kujunes 1 miljon dollarit ehk ligi 15 miljonit eurot tänapäeva vääringus.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud