Eksperdid on aastakümneid vaielnud, kas tänapäeva inimene ja neandertal­lane elasid rahumeeles kõrvuti või sõdisid üksteisega. Briti evolutsioonibioloog Nicholas Longrich kaldub viimase variandi poole.Värskes teadustöös väidab Longrich, et neandertallaste hävimise põhjuseks oli pikka aega kestnud sõda. Tema arvates on sõdimine parim selgitus küsimu­sele, miks Homo sapiens’il ehk nüüdisinimesel kulus Euroopasse jõudmiseks koguni 100 000 aastat.

Inimene üritas Aafrikast välja rännata juba 200 000 aastat tagasi, kuid selleks ajaks olid neandertallased Kesk-Aasias elanud mitusada tuhat aastat. Pealegi tundsid neandertallased maastikku ning nende jässakad lihaselised kehad tegid neist tõenäoliselt head sõjamehed.

Sõda paremate jahimaade pärast käis ajavahemikus ligikaudu 125 000 kuni 30 000 aastat eKr. Arheoloogid on läbi aegade leidnud sellest ajast pärit luustikke ja nende jäänuseid, millel on võitluse jäljed.

Longrich järeldab, et nüüdisinimene võitis neandertallast tänu uudsetele relvadele, nagu vibu või heiteoda. Teine variant on rahvastiku plahvatuslik kasv, mis võimaldas langenud sõdalased kiiresti asendada.