6 põhjust, miks lagunes Jugoslaavia

Naine kannab 1991. aasta novembris oma vähest vara läbi sõjast räsitud Horvaatia linna Vukovari.

© Ron Havin / Ritzau Scanpix

BENJAMIN ALKAERSIG CHRISTENSEN

29. DETSEMBER 2023

Märtsis 1991 algas üks Euroopa veriseim konflikt pärast Teist maailmasõda. Endise Jugoslaavia alal hukkus 140 000 inimest veristes lahingutes ja arvukates etnilistes puhastustes, mis vapustasid maailma. 1994. aastal koostatud ÜRO raporti kohaselt püüdis Serbia jugoslaavlaste liitu vägisi koos hoida, horvaadid aga unistasid Suur-Horvaatiast, mis hõlmanuks Serbia ja Bosnia osi. Sõjategevus vaibus 1995. aastal ja Jugoslaavia varemeist kerkisid sõltumatud riigid Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia. Neli aastat hiljem eraldus pärast veel üht sõda Serbiast ka Kosovo.

1. Keegi ei tundnud end jugoslaavlasena

Püüe panna Jugoslaavia elanikke kandma ühist jugoslaavia identiteeti oli edutu. 1981. aasta rahvaloenduse ajal väitis ainult 5 protsenti elanikkonnast enda rahvuseks jugoslaavlane. Eri etnilistel rühmadel polnud üksteise suhtes mingit kogukonnatunnet, vaid sageli vastastikune vihavaen, mis ulatus mitme aastasaja taha.

Tito oli Teise maailmasõja ajal vastupanuliikumise juht.

Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€!

Telli Imeline Ajalugu püsimaksega 10,95 € ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tasud ühe kuu kaupa
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress