Teed tegid Rooma suureks

4. sajandil eKr hakkasid roomlased rajama antiikaja kõige arenenumat teedevõrku. See pidi kindlustama, et kümned tuhanded Rooma sõdurid võiksid kiiresti sõja­tsoonidesse liikuda. Peagi sai teedest justkui liim, mis ühendas impeeriumi paljud rahvad.

© BRIDGEMAN

IB SALOMON JA NIELS-PETER GRANZOW BUSCH

25. NOVEMBER 2022

Aasta oli 311 eKr, kui sõjaõnn lõpuks Rooma kasuks pöördus. Kaheksa aastat oli riik pidanud verist sõda samniitide mägihõimude vastu. Kõigi nende kaheksa aasta jooksul olid muidu nii võidukad roomlased kogenud ainult lüüasaamist.

Sõda peeti Lõuna-Itaalias, Campanias, sadade kilomeetrite kaugusel Rooma
linnast. Rooma sõdurid olid seetõttu sunnitud nädalate kaupa rühkima piki iidseid looklevaid ja auklikke radasid lõuna suunas, enne kui viimaks lahinguväljale jõudsid. Suurim probleem oli see, et vägedele täienduseks saadetud puhanud sõdurid ja varustus ei jõudnud piisavalt kiiresti kohale, mistõttu said roomlased ühe kaotuse teise järel.

312. aastal eKr võttis Rooma riiklike ehitiste eest vastutav kõrgem ametnik, tsensor Appius Claudius Caecus vastu otsuse, mis muutis jõudude tasakaalu Lõuna-Itaalias igaveseks.

Roomlaste teed olid nii hästi ehitatud, et neid võib seniajani näha, näiteks seda, mis viib Süürias Antiookiast Alepponi.

© DORLING KINDERSLEY

Kividest ja kruusast ehitati superteed

Rooma insenerid pidasid uhkuseasjaks ehitada teid, mis kestaksid mitu aastakümmet ilma hoolduseta. Saladus seisnes kuues kivi-, mördi- ja kruusakihis.

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress