4. sajandil eKr hakkasid roomlased rajama antiikaja kõige arenenumat teedevõrku. See pidi kindlustama, et kümned tuhanded Rooma sõdurid võiksid kiiresti sõjatsoonidesse liikuda. Peagi sai teedest justkui liim, mis ühendas impeeriumi paljud rahvad.
© BRIDGEMAN
IB SALOMON JA NIELS-PETER GRANZOW BUSCH
25. NOVEMBER 2022
Aasta oli 311 eKr, kui sõjaõnn lõpuks Rooma kasuks pöördus. Kaheksa aastat oli riik pidanud verist sõda samniitide mägihõimude vastu. Kõigi nende kaheksa aasta jooksul olid muidu nii võidukad roomlased kogenud ainult lüüasaamist.
Sõda peeti Lõuna-Itaalias, Campanias, sadade kilomeetrite kaugusel Rooma
linnast. Rooma sõdurid olid seetõttu sunnitud nädalate kaupa rühkima piki iidseid looklevaid ja auklikke radasid lõuna suunas, enne kui viimaks lahinguväljale jõudsid. Suurim probleem oli see, et vägedele täienduseks saadetud puhanud sõdurid ja varustus ei jõudnud piisavalt kiiresti kohale, mistõttu said roomlased ühe kaotuse teise järel.
312. aastal eKr võttis Rooma riiklike ehitiste eest vastutav kõrgem ametnik, tsensor Appius Claudius Caecus vastu otsuse, mis muutis jõudude tasakaalu Lõuna-Itaalias igaveseks.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud