Aasta oli 311 eKr, kui sõjaõnn lõpuks Rooma kasuks pöördus. Kaheksa aastat oli riik pidanud verist sõda samniitide mägihõimude vastu. Kõigi nende kaheksa aasta jooksul olid muidu nii võidukad roomlased kogenud ainult lüüasaamist.

Sõda peeti Lõuna-Itaalias, Campanias, sadade kilomeetrite kaugusel Rooma
linnast. Rooma sõdurid olid seetõttu sunnitud nädalate kaupa rühkima piki iidseid looklevaid ja auklikke radasid lõuna suunas, enne kui viimaks lahinguväljale jõudsid. Suurim probleem oli see, et vägedele täienduseks saadetud puhanud sõdurid ja varustus ei jõudnud piisavalt kiiresti kohale, mistõttu said roomlased ühe kaotuse teise järel.

312. aastal eKr võttis Rooma riiklike ehitiste eest vastutav kõrgem ametnik, tsensor Appius Claudius Caecus vastu otsuse, mis muutis jõudude tasakaalu Lõuna-Itaalias igaveseks.