Väike ruum Berliini hotellis Petite Stephanie oli täis tubakatossu, sest Eddie Chapman tõmbas üle­kuulamise ajal ühe suitsu teise järel. Sigaretti imedes põrnitses 28aastane britt Saksa luureohvitseri oma külmade silmade puuriva pilguga, endal peas vasardamas Briti luureinstruktorilt kuuldud manitsused.

„Spiooni elu võib olla üliraske, kuid topeltagendi elu on määratult ohtlikum. Ta balansseerib noateral ja kõigest üks väärsamm võib ta surma saata,“ oli instruktor hoiatanud.

Nüüd kõikus Chapman tõepoolest otsekui kuristiku serval: ta oligi topelt­agent. Sakslased arvasid, et ta töötab nende heaks, kuid tegelikult oli ta Briti spioon. Pärast nelja Inglismaal veedetud kuud saabus Chapman Berliini, et sakslas­tele ettekannet teha, kuid ta viidi kiiremas korras ülekuulamisele. Saksa salaluure soovis veenduda, kas mees on ikka veel lojaalne Hitleri Kolmandale riigi­le.
Chapman oli sama luiskelugu rääkinud juba palju kordi, kuid nüüd märkas britt, et on situatsiooni üle kontrolli kaotamas. Lõputud ülekuulamised, mis 1943. aasta märtsis ja aprillis ette võeti, väsitasid teda.