Header image
Imeline ajalugu logo

Imeline Ajalugu jaanuar, 1/2019 (88)

Foto: Reuters/Scanpix
Jaga lugu:

Ajakirja Imeline Ajalugu jaanuarinumbri 92-l leheküljel kirjutame:

UUDISED: Uuem ajalooalane info (5 lk)

EESTI UUDISED: Uuemat Eesti ajaloolaste töömailt (2 lk)

KÜSI AJALOOLASELT: Põnevad küsimused ajaloolastele (5 lk)

SARI "EESTI VABARIIK DETSEMBRIS": Mis toimus eri aastatel (6 lk)

AMEERIKA ORJUS: Kui eurooplased 1492. aastal Uue Maailma avastasid, leidsid nad kontinendi täis maavarasid ja peaaegu lõputus koguses haritavat maad. Puudus ainult tööjõud kogu selle rikkuse kättesaamiseks. Probleemi lahendas Hispaania kuningas. Pisut rohkem kui 500 aastat tagasi andis ta loa otse Aafrikast Ameerikasse orje vedama hakata. (18 lk)

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

HITLERI VERINE KOHTUNIK: Roland Freisler sülgas suust vandesõnu ja pilkeid, enne kui otsustas natsirežiimi tegelike ja oletatavate vaenlaste saatuse. Hitleri erikohtu eesistujana muutis Freisler kohtusaali terrorimasinaks, kus süüdistatavaile jäi pääsemiseks vähe väljavaateid. Natsismi võidu nimel eiras kohtunik õigusemõistmise põhimõtteid nii rängalt, et see hirmutas isegi tippnatse endid. (10 lk)

800-AASTASE TALLINNA VAATED: Tänavu möödub 800 aastat Tallinna esmamainimisest. Läti Henriku kohaselt võitsid taanlased 1219. aasta 15. juunil tänase Tallinna lähedal peetud lahingu, kui äkki langes taevast valge ristiga punane lipp. Tallinna linnamuuseum ja Imeline Ajalugu tähistavad Eesti pealinna esmamainimist Tallinna ajaloo teemaliste artiklite seeriaga. Selle juhatab sisse fotovalik Tallinna ajaloolistest vaadetest. (6 lk)

STALIN MURDIS SOOMEGA HAMBAD: Külma sõja alguses oli Soome jäänud välja Nõukogude Liidule otseselt alluvate riikide sfäärist. 1948. aastal proovis Stalin Soomet oma kiiluvette saada, valmistades ette ka riigipööret. Soome poliitikutel õnnestus siiski halvimat vältida. (4 lk)

VÕRU KEEL ON KÕIGE VANEM EESTI KEEL: Tänapäeval võru keelena tuntud lõunaeesti keel eraldus läänemeresoome algkeelest palju varem kui praegune ametlik eesti kirja- ja riigikeel. Vähe puudus, et hoopis võru keelest oleks võinud saada kõigi eestlaste ühine keel. (4 lk)

TEGELIK "NIMED MARMORTAHVLIL":  Vabadussõja raskel algusajal kõhklesid paljud mehed, kas on mõtet minna sõtta suure Venemaa vastu. Koolipoisid olid aga säärastest kahtlustest vabad. Nad astusid Kaitseliitu ja peagi ka vabatahtlikesse väeosadesse, aidates sõjaõnne Eesti poole kasuks kallutada. (6 lk)

TELEGRAAFI EELKÄIJAD: Lõke, peeglid, hobused ja mehaanilised hiidmastid. Juba tuhandeid aastaid enne telegraafi ja telefoni leiutamist otsiti meetodeid sõnumite kiireks edastamiseks. Hea postiteenistus on alati olnud ühiskonna sidususe oluline eeldus. Post tagab tähtsate uudiste kiire kohalejõudmise. 1881. aastal hakkas Briti armee kasutama jalgrattakullereid ja teised sõjaväed järgisid kiiresti nende eeskuju. (4 lk)

TESTI OMA TEADMISI: Võimukad kuningannad. (1 lk)

RISTSÕNA: Orjakaubandus. (1 lk)

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)register@imelineajalugu.ee
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044rain.vaat@aripaev.ee
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250alo.lohmus@aripaev.ee
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044kairi.kalmann@aripaev.ee
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044piret.pihlak@aripaev.ee
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657robin.tiits@aripaev.ee