Header image
Imeline ajalugu logo
Jaga lugu:

Imeline Ajalugu mai, 5/2019 (92)

Ajakirja Imeline Ajalugu mainumbri 100-l leheküljel kirjutame:

VAARAO TEGI EGIPTUSE TAAS SUUREKS: Egiptus oli rüüstatud kuningriik, kui vaarao Seti I 1290. aastal eKr troonile tuli. Kuningriigi suurejoonelised templid olid pooleldi varemeis ja vaenlased avaldasid survet riigi piiridele. Uus vaarao pidi vaenulikest naabritest jagu saama, sest muidu olnuks Egiptus hukule määratud. (10 lk)

HITLERI ALLVEELAEVADE HIRM: Teise maailmasõja ajal jahtisid Hitleri allveelaevad liitlaste konvoisid. Peagi hakkas üks väsimatu jahimees Saksa kütte endid taga ajama. Üle Atlandi liikuvaid kaubakonvoisid hakkasid saatma Sunderlandi paatlennukid. Need olid rasked ja kohmakad, aga kui nende meeskonnad allveelaevale jälile said, ei lasknud nad sel enam pageda. (10 lk)

LANGEBAUN LAUALE: Eestis ei leidu portselani valmistamiseks vajalikku peenliiva. Sellest hoolimata suutis Nikolai Langebraun 1930. aastatel üles ehitada portselaniäri, mis kasvas suurettevõtteks, ning asus dekoreeritud portselani isegi eksportima. (6 lk)

ELEKTER MEIE TEENISTUSES: Elekter leidis kasutust kõigepealt liikluses, kommunikatsioonis ja tööstustootmises. Suurima muudatuse tõid elektrilised seadmed siiski inimeste kodusesse ellu. Vähesed tänapäeva eestlased on üldse kogenud, mida tähendab rõivaste nühkimine pesulaual, pesu tagumine või keetmine suurtes kateldes ja pottides. Esitleme kümmet kodumasinat, mis muutusid kiiresti asendamatuks. (6 lk)

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

CHICAGO SUUR TULEKAHJU: Chicago vajas 1871. aasta sügisel hädasti vett. Kuude kaupa oli päike kuivatanud linna puumaju, mille väikseimgi säde võis süüdata nagu purukuiva puuriida. Kui 8. oktoobri õhtul süttis üks laut, toimuski katastroof. Tuli levis kiiresti ning linna unesegased elanikud põgenesid ülepeakaela leegimere eest. (8 lk)

JUGOSLAAVIA LAGUNEMINE: Püüe panna Jugoslaavia elanikke kandma ühist jugoslaavia identiteeti oli edutu. 1981. aasta rahvaloenduse ajal väitis ainult 5 protsenti elanikkonnast enda rahvuseks jugoslaavlane. Eri etnilistel rühmadel polnud üksteise suhtes mingit kogukonnatunnet, vaid sageli vastastikune vihavaen, mis ulatus mitme aastasaja taha. 1991. aastaks kujunenud olud võimaldasid sel lahvatada kodusõjaks. (2 lk)

EESTI VÄED PIHKVAS: Iidse Vene linna Pihkva langemine 1919. aasta maikuus Eesti väeosade kätte oli kahtlemata hämmastav saavutus nii Eestile endale, Punaarmeele kui ka kõrvaltvaatajaile. Sellele eelnes eesti punaväelaste massiline ületulek, mille korraldas avantüristiloomusega diviisikomandör. (6 lk)

EESTI RAHVAKOOLI ALGUS: Põlva talurahvamuuseumi peahoone, endine Karilatsi koolimaja, on mälestusmärk meie rahva esimestele sammudele koolitarkuse teel.

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)register@imelineajalugu.ee
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044rain.vaat@aripaev.ee
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250alo.lohmus@aripaev.ee
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044kairi.kalmann@aripaev.ee
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044piret.pihlak@aripaev.ee
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657robin.tiits@aripaev.ee