Imeline Ajalugu jaanuar, 01/2020 (100)

Ajakirja Imeline Ajalugu jaanuarinumbri 92-l leheküljel kirjutame:

UUDISED: Uuem ajalooalane info (5 lk)

AJALOOLINE HETK: Hitler ja rahvaauto (2 lk)

KÜSI AJALOOLASELT: Põnevad küsimused ajaloolastele (5 lk)

SARI "EESTI VABARIIK JAANUARIS": Mis toimus eri aastatel (6 lk)

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

DDR ja BERLIINI MÜÜR: Veidi rohkem kui 30 aastat tagasi tähistasid sakslased ja suurem osa maailmast Berliini müüri langemist. See rajatis oli linna poolitanud ning hoidnud idasakslased piiri taga. Vabadusiha ei olnud aga vaibunud. 1989. aastaks oli surve kasvanud nii suureks, et müür langes.

Võtame põhjaliku vaatluse alla nii müüri sünni kui langemise kui ka Ida-Saksamaa kummalise ja kohati õõvastava riigikorra.

MÜÜRI KERKIMINE: Idasakslased põgenesid Berliini kaudu SDVst tuhandete kaupa. Kommunistliku riigi juhid teadsid, et režiimi ellujäämiseks tuli see liiklus peatada. 1961. aastal suleti Ida-Berliini elanikud 43 kilomeetri pikkuse müüri taha. (10 lk)

ÕNNELIK DIKTATUUR: Formaalne võrdsus, moodsad korterid ja alasti ujumine – sugugi mitte kõik polnud SDVs halb. Klantspildid ei suutnud siiski varjata tõsiasja, et Saksa Demokraatlik Vabariik käis alla ja tasapisi vaesus. (6 lk)

IDA-BERLIINI VIIMANE PÄEV: Berliini müüri langemine 9. novembril 1989 toimus tänu mitmele õnnelikule asjaolule, milleks kommunistlik diktatuur polnud valmistunud. Nende hulka kuulusid pohmelus Moskvas, eksimus pressikonverentsil ning muidu nii otsusekindla partei juhtide kõhklused. (4 lk)

STASI SALADUSED: Wolfgang Welsch oli üks tõhusamaid inimeste vabadusse smugeldajaid. Aastail 1972–1984 aitas ta 220-l SDV kodanikul läända põgeneda ning jõudis seetõttu Ida-Saksa julgeolekuteenistuse surmanimekirja. Peagi saadeti Welschi mõrvama mees, kes esines ta parima sõbrana. (6 lk)

Värske numbri ülejäänud teemad on:

EESTI SUURIM RONGIÕNNETUS: Väike soine heinamaa Puka lähistel muutus kohutava katastroofi tallermaaks, kui sõjaväerong sõitis 1897. aastal rööbastelt välja ning hukkus kümneid sõdureid, kirjutavad Anu Rae ja Yaroslav Stadnichenko Tartu ülikooli muuseumist. Ellujäänuid raviti Tartu haiglates, kus rakendati oma aja kohta uuenduslikke meditsiinilisi võtteid. (10 lk)

LONDONI ÕLLEUPUTUS: Vaest Londoni St Gilesi linnaosa tabas 1814. aastal haruldane tragöödia. Kohalikus pruulikojas lõhkes hiiglaslik õlletõrs ning õlletsunami uhas üle tänavate. Õlu rebis endaga kaasa inimesi ja hooneid, jättes varemeisse maha vigastatuid ja surnuid. (2 lk)

MÕISNIKUD JA MEREÕNNETUSED: Keisrinna Katariina II kehtestatud mereseadus määras hätta sattunud laevade lasti päästmise eest korraliku tasu. Seda kasutasid ära Eesti rannaäärsed mõisnikud, kes tegid laevade päästmisest tulutoova äri, kirjutab ajaloolane Kersti Lust.

JULMAD LAPSEOHVERDUSED: Peruu läänerannikult leidsid arheoloogid 269 mõrvatud lapse luustiku jäänused. Sealne muistne Chimú rahvas oli lapsed sajandite eest ohverdanud. Nüüd püüavad teadlased vastata küsimusele, miks. (8 lk)

VABADUSSÕJA LÕPP: Kõrvuti raskete kaitselahingutega Narva rindel käisid Tartus Eesti ja Nõukogude Venemaa delegatsiooni vahel rahuläbirääkimised. Ka sel diplomaatilisel rindel peeti raskeid heitlusi, mida mõjutas seis sõjaväljal, kirjutab ajaloolane Urmas Salo. Nõukogude Venemaa püüdis saavutada paremat läbirääkimispositsiooni Narva vallutamisega või üle Narva jõe tungimisega. (4 lk)

VIKTORIIN: Tippnatid

RISTSÕNA: Vabadussõda

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657