Imeline Ajalugu aprill, 04/2020 (104)

Ajakirja Imeline Ajalugu aprillinumbri 92-l leheküljel kirjutame:

UUDISED: Uuem ajalooalane info (5 lk)

EESTI UUDISED: Teateid kodumaa ajaloost (2 lk)

KÜSI AJALOOLASELT: Põnevad küsimused ajaloolastele (5 lk)

SARI "EESTI VABARIIK APRILLIS": Mis toimus eri aastatel (6 lk)

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

IISRAELI KÄTTEMAKS: Maailm oli vapustatud, kui Palestiina terroristlik rühmitus Must September tappis 1972. aastal Müncheni olümpiamängude ajal üksteist Iisraeli olümpiakoondise liiget. Saksa võimud üritasid pantvangide vabastamist täiesti amatöörlikult, nii et tagajärjeks oli veresaun. Kui sakslased peagi pärast pantvangitragöödiat kolm ellujäänud terroristi vabaks lasid, valmistusid iisraellased tegutsemiseks. Iisrael soovis kättemaksu ja algatas salajase operatsiooni „Jumala raev“, võttes nõuks lõpetada kättemaksujaht alles siis, kui Müncheni tapatalgute korraldajad surnult omaenda veres lamavad. (10 lk)

NEETUD KIVI: Haruldane teemant Hope on viimased 300 aastat rännanud omanikult omanikule ning läinud neile maksma varandusi, tervise ja isegi elu. Legendi järgi on see kivi neetud. (4 lk)

INDIAANLASTE KURB SAATUS: Briti Ameerika valdustes jäid uusasunike kolooniad kuni 1775. aastani vaid Atlandi ookeani ranniku piirkonda, ent siis ületas karusnahakütt Daniel Boone mäed ning jõudis Kentuckysse. Miljonid valged järgnesid talle ja peagi pidid indiaanlased hakkama võitlema ellujäämise eest. Haigused, sõda, küüditamine ja nälg hävitasid ühe hõimu teise järel. (8 lk)

TULEKAHJU STOCKHOLMIS: Stockholmis Rootsi kuninga residentsis – Tre Kronori lossis – puhkes 1697. aastal ootamatult tulekahju, mille põhjustas hooletu suhtumine tulevalvesse. Hoone puitosad võtsid kiiresti tuld ning loss hävis linnarahva silme all. (4 lk)

SÜNGE PATAREI: Tänapäeval teab küllap enamik inimesi, mis paik on Patarei vangla, kuid kogu oma olemasolu kestel on see koht olnud kõrvaliste pilkude eest rohkem või vähem suletud. Kõige pikema ajavahemiku oma peagi kahesaja-aastasest ajaloost on nende müüride vahel tegutsenud vangla, kirjutab Meelis Maripuu. Tänapäevase Patarei kompleksi ajalugu algab aastast 1827, mil Venemaa imperaator Nikolai I kinnitas Tallinna sõjasadama kindlustamise projekti. Põhiplaanilt sekstanti meenutava merekindluse põhiosaks oli reidi ehk mere poole pööratud 247 meetri pikkune kaarjas kolmekorruseline ehitus – gorž. Selle taga sirutusid maa poole kaks 124 meetri pikkust, väljast kahe-, õue poolt ühekorruselist radiaaltiiba – lünett. Lüneti tipu vastas asus veel tänaseni säilinud eraldiseisev mortiirpatarei. Kogu kindlus oli ümbritsevast eraldatud veel vallikraaviga. Suuremas sõjalises plaanis oli merekindlus mõeldud keisririigi pealinna Peterburi kaitseks. (10 lk)

PIDU KEELUSEADUSE AJAL: Ameerika Ühendriigid kehtestasid 1920. aasta jaanuaris seaduse, mis keelustas alkoholi müügi ja impordi. Ühendriikides oli sellal keelatud üle 0,5protsendise alkoholisisaldusega jookide tootmine, müük, ostmine ja tarbimine. Ometigi voolas joovastav märjuke üle Kanada piiri kogu selle 13 aasta vältel, mil keeld kehtis. Inimesed jõid aga nagu ei kunagi varem, eriti suurlinnas Detroitis, kus alkoholi tarbimine kujunes peaaegu rahvaspordiks. Lausa 75 protsenti kogu USA keeluajal sissesmugeldatud vägijoogist voolas läbi tööstuslinna, mis oma asukoha tõttu Detroiti jõel ja Kanada piiril sai musta äri keskuseks. Tühjad munakoored, rinnahoidjad ja kaugjuhitavad torpeedod olid kõigest mõned vahendid, mida smugeldajad vägijookide üle piiri vedamiseks kasutasid. (8 lk)

ROOMA LAEVASTIKU SÜND: Esimene Puunia sõda Kartaago vastu pani roomlased harjumatusse väikevenna rolli. Kartaagolastel oli Vahemere suurim sõjalaevastik, ent Rooma riigi sõjakogemused pärinesid üksnes maismaalt. Kiire võidurelvastumise järel põrkasid Eknomose neeme juures ajaloo ühes suurimas merelahingus kokku 680 laeva ning 200 000 meremeest ja sõdurit. (8 lk)

VIKTORIIN: Lemmikloomad

RISTSÕNA: Vääriskivid

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Jaana Rüütel
Jaana RüütelReklaamimüükTel: 565 66130