Hiina väejuht Cao Cao plaanis aastal 208 pKr võimsa, 230 000mehelise väega Lõuna-Hiinasse tungida. Tema vastaseks olnud kohalike valitsejate liit suutis välja panna ainult 50 000 meest. Rünnaku alustamiseks pidi Cao Cao lihtsalt sadade laevadega piki Jangtse jõge allavoolu sõitma. Võimas laevastik väljuski jõele, kuid kaldail kindlustunud vaenlast oli raske alistada. Cao Cao sõdurid ei olnud meremehed ja seetõttu otsustas ta merehaiguse vältimiseks kõik oma laevad kettidega kokku siduda, et tekiks kindlam platvorm, millelt võidelda.

Siis aga kohtuti ühe lõunapoolsete riikide kõrgema sõjaväelasega, kes valetas neile, et on valmis poolt vahetama. Cao Cao neelas sööda alla, eriti kui kuulis, et mehe komando all oli 10 sõjalaeva. Kui aga need 10 laeva laevastikule lähenesid, süttisid need põlema.

Ketid tegid laevade põgenemise võimatuks, ning kui põlevad laevad laevastikku tabasid, levis tuli kiiresti. Laev laeva järel põles maha ja enamik Cao Cao sõjaväest hävitati.