Ajaloo suurimale veealusele varandusele ihuvad hammast neli huvilist

200 tonni kulla ja vääriskividega täidetud laevavrakk tekitab jätkuvalt palju paksu verd. Colombia riik, kelle ranniku lähedal kullalaev asub, plaanib aluse üles tõsta, kuid hiigelvarandusele ihuvad hammast veel mitu huvilist.

© Shutterstock

BUE KINDTLER-NIELSEN

14. NOVEMBER 2023

Kullalaev San José pidi oma väärtusliku koorma viima emamaale Hispaaniasse, kuid jäi inglaste kahuritorude ette. Ajaloolased oletavad, et laeva trümmis oli 200 tonni jagu kulda, hõbedat, kuldmünte ja vääriskive. Lasti väärtuseks pakutakse tänapäeval ligikaudu 20 miljardit eurot, millega see oleks ajaloo suurim aare.

Tänu oma erakordsele lastile on San José saanud endale hüüdnimeks „laevavrakkide Püha Graal“. Hinnanguliselt on sellel vrakil 11 miljonit kuldmünti

© 2 x EPA

Colombia president Gustavo Petro tunneb kullalaadungi merepõhjast üles tõstmise vastu väga suurt huvi. See suurendaks tunduvalt tema võimalusi pääseda 2026. aasta valimistel taas presidenditoolile. Petro pole aga kaugeltki ainuke, kes loodab varandusest kasu saada.

Ameeriklastest aardekütid, kes merepõhjas lebava kullalaeva 1981. aastal leidsid, nõuavad poolt varandusest endale. Ka Hispaania riik ning Lõuna-Ameerika põlisrahvaste esindajad arvavad, et osa varandusest peaks neile saama.

Britid saatsid varanduse merepõhja

Suurbritannia sõjalaevad lasid hispaanlaste 62 kahuriga galeooni San José põhja 1708. aastal, Colombia rannikul Barú poolsaare lähedal aset leidnud merelahingus. Niinimetatud Hispaania pärilussõda oli selleks ajaks möllanud juba seitse aastat ning põhjustanud mitmeid veriseid brittide ja hispaanlaste vahelisi kokkupõrkeid.

Galeooni San José ja kahe teise hispaanlaste aardelaeva uputamist peetakse brittide silmapaistvaks sõjaliseks võiduks.

© Royal Museums Greenwich

San José trümmis oli peidus varandus, mille hispaanlased olid oma Lõuna-Ameerika kolooniatest kuue aasta jooksul kokku kraapinud. Galeoon pidi kulla ja vääriskivid viima üle ookeani Hispaaniasse, kus need pidid minema rahanäljas sõjakassa täienduseks.

Teel olles leidsid aardelaev ja seda saatvad alused end olevat vastamisi viie suure Inglise sõjalaevaga. San José sai brittidelt tabamuse püssirohukeldrisse ning plahvatas. Alus vajus koos oma pardal oleva hiiglasliku varandusega kiiresti vee alla, 600 meeskonnaliikmest pääses eluga ainult 11.

Miljardeid jahivad neli huvilist

San José lebab umbes kilomeetri sügavusel. Alust peeti jäljetult kadunuks, kuni ameeriklaste veealustele otsingutele spetsialiseerunud ettevõte Glocca Morra 1981. aastal teatas, et on laeva leidnud. Firma oli nõus aluse asukoha Colombia valitsusele teada andma tingimusel, et pool varandusest antakse ettevõttele.

Hispaania kullalaeva hukkumispaigast leitud keraamika.

© EPA

Sellest ajast alates on lepingu tingimuste üle ikka ja jälle vaieldud ning kahtluse alla on pandud ka see, et kas Glocca Morra tegelikult ikka laeva üldse leidis. Colombia kultuuriminister David Correa on näiteks uudisteagentuurile Bloomberg ütelnud, et Glocca Morra poolt Colombiale edastatud asukohast laeva vrakki ei leitud.

2015. aastal teatas Colombia valitsus, et aardelaev on hoopis teises kohas. Ameeriklased ei nõustunud sellega ning andsid asja kohtusse ja väitsid, et tegu on ikka sama leiuga, mis on lihtsalt mere põhja laiali pudenenud. Asi on jõudnud Londoni arbitraažikohtusse ning jänkid nõuavad Colombia valitsuselt umbes 10 miljardit eurot – poolt kullalasti hinnangulisest väärtusest.



Varandusele on pilgu peale pannud ka Hispaania, mis väidab, et see kuulub talle, kuna laev oli hispaanlaste oma ning alus on hauaks peaaegu 600le Hispaania meremehele. Kullalastile pretendeerivad ka Boliivia Ohara Ohara hõimu põlisrahva esindajad, kes väidavad, et laeva lastiks olnud kulla ja vääriskivid kaevandasid hispaanlastele nende esivanemad ning seega on neil õigus osa leiust endale saada.

Hiiglasliku kullalasti tulevik on seega võrdlemisi ebamäärane. Sellele vaatamata on asutud laeva ja selle laadungi ülestõstmist ette valmistama. „President käskis meil tempot tõsta,“ ütleb Colombia kultuuriminister Correa.

Õnneks paistab, et mõeldakse ka varanduse arheoloogilisele ja kultuurilisele tähtsusele. Colombia valitsus on igatahes teatanud, et nad rajavad San José ja selle laadungi uurimiseks ja taastamiseks laboratooriumi ning pärast konserveerimist pannakse leiud välja rahvusmuuseumisse.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress