Amatöörid aardejahil
Kes meist poleks unistanud rahapaja või vähemalt ühe kuldmündi leidmisest. Enamikule jääbki see unistuseks, ent mõnel otsijal on õnnelik käsi.
© Ritzau Scanpix
ELSE CHRISTENSEN
4. JAANUAR 2023
Kuld ei roosteta ega mädane, kuid on raskesti kättesaadav. Seetõttu on kuld juba ammusest ajast olnud hinnas. Ajaloolastele annavad vanad kuldsõrmused, juveelidega inkrusteeritud kuningakroonid ja lugematud kuldmündid olulisi teadmisi mineviku ning toona elanud inimeste kohta.
Peale arheoloogide on kuldaardeid leidnud ka tavalised inimesed. Mitmele ajalooteaduse seisukohast olulisele ja tähelepanuväärsele esemele on sattunud reakodanikud, kes vahel on sõna otseses mõttes aarde otsa komistanud. Ima nende inimeste tähelepanelike silmadeta ja ausa meeleta oleksime nendest aaretest ilma jäänud.
Talupoeg leidis suurima viikingiaarde
Kraavi kaevamine on raske töö. See valu ja vaev tasus rikkalikult ära vaesele talupojale Halvor Torstensteinile, kes 1834. aastal kaevas oma renditalu maadel kuivenduskraavi. Norra kaguosas Ülem-Eikeris puidust labidaga maad songides sattus Halvor Norra suurimale viikingiaardele.
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
