Aleksander Suur suri närvihaigusesse

Aleksander Suure surma kajastati antiikajal paljudes kunstiteostes. Seda dramaatilist sündmust kujutab ka see 3. sajandist pärit büst.

© Urek Meniashvili

BUE KINDTLER-NIELSEN

1. JUULI 2019

Aastal 323 eKr suri Makedoonia kuningas ja väejuht Aleksander Suur üksnes 32aastasena. Tema surma põhjus on mässitud saladuseloori.

Nüüd aga väidab Uus-Meremaa arst Kathrine Hall, et ta on selle mõistatuse lahendanud. Dr Halli sõnul ei surnud Aleksander Suur tüüfusesse ega ka alkoholi või muu mürgistuse kätte, vaid hoopis närvihaigusesse polüradikuliiti ehk Guillaini-Barré sündroomi (GBS). Selle harva esineva, kuid kiiresti areneva haiguse korral hakkab immuunsüsteem ründama terveid närvirakke, mis võib põhjustada täieliku halvatuse.

Dr Hall esitas oma teooria ajaloo­ajakirjas Ancient History Bulletin. Artiklis rõhutab tohter seda, et selle haiguse kulg vastab kõigile antiikseis allikais toodud kirjeldustele väejuhi surmale eelnenud sümptomitest. 

Samuti selgitab see allikais väidetut, et Aleksandri surnukeha ei mädanenud esimese kuue päeva jooksul.

„Vanad kreeklased pidasid seda kinnituseks selle kohta, et väejuht Aleksan­der oli jumal. Minu artikkel annab sellele väitele esimesena teadusliku põhjenduse,“ kirjutab Kathrine Hall.

Haigestunud inimesel tekivad peale halvatuse hingamisraskused ning see võiski antiikaja arste eksiteele viia, sest nemad kasutasid elumärkide tuvastamiseks tollal hingamist, mitte pulssi. GBSi tõttu võis Aleksander Suure hingamine olla nii nõrk, et tohtrid kuulutasid ta surnuks juba mitu päeva enne tema tegelikku surma. Kathrine Halli sõnul tähendas see, et väejuht lebas halvatuna kuus päeva.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress