Roomlastele meeldis fallosesümboolika. Rooma riigis kandsid paljud fallosesümbolit amuletina kaelakee küljes. Leegionäridele tõi see õnne lahingus, tsiviil­isikud otsisid sümbolilt kaitset kurja ja õnnetuse eest, näiteks potentsi kao vastu. Fallost raiuti ka paljude Rooma riigi hoonete seintesse alates Põhja-Aafrika provintsidest kuni Hadrianuse vallini Šotimaa piiri ääres.

Aastate jooksul on leitud arvukalt mitme­suguseid peenisemaagia ilminguid, kuid see, mille hiljuti Hispaania arheoloogid välja kaevasid, on seni leitutest suurim.

Umbes 2200 aastat tagasi ehitasid roomlased Hispaania lõunaosas asuva, Cordobast 50 kilomeetrit lõunasse jääva künka tippu torni. Selle soklisse lisati ligi poole meetri pikkune kivist fallos.

Õnne toov hiigelfallos tahuti välja lubjakivist, mis moodustas torni jalami ühe nurga. Torn ehitati Teise Puunia sõja ajal 206. aastal eKr ehk kohe pärast, kui roomlased olid Hispaania Hannibalilt ja kartaagolastelt vallutanud.
Pürenee poolsaarel elas tollal ibeeride ja keltide segunemise järel kujunenud keltibeeride sõjakas hõim.