Arstid võistlesid ravitsejate ja lausujatega

Nakkushaigused, alkoholism, prostitutsioon ja laste suremus – nende probleemidega tuli noore Eesti riigi tohtritel rinda pista kõige rohkem. Ravikindlustust enamasti polnud ning igas haiglas kehtisid omad hinnad. Külades tegutsesid edasi ravitsejad, lausujad ja hambatõmbajad, kel puudus arstiharidus.

© Tallinna Linnamuuseum / Eesti Ajaloomuuseum

ANNA RINALDO

1. OKTOOBER 2021

Noor Eesti riik oli samamoodi nagu muu Euroopa hädas jõudsasti lokkavate nakkushaigustega. Neid peeti osaks igapäevaelust ja neist võitu saamisest ei osatud unistadagi. Probleem oli alguse saanud juba Esimese maailmasõja ja Vabadus­sõja ajal, mil suurimad tapjad olid mitte lahingud, vaid just nakkus­haigused, eriti kogu maailmas levinud Hispaa­nia gripp ja sõdurite hulgas palju pahandust teinud tähniline tüüfus. 

Hispaania gripi statistikat Eesti kohta kahjuks ei ole. Ajalehed küll vahendasid teateid inimeste haigestumisest tervete külade kaupa, kuid kuna pandeemia tipp­aeg langes 1918. aasta sügisesse ja Vabadussõja algusesse, siis oli noore riigi poliitikutel muid tegemisi ning meditsiiniliste andmete kogumine oli teisejärguline.

Meditsiiniturule jõudsid tehnika ja seadmed, mis hõlbustasid nii diagnoosimist kui ka ravi. Ühest küljest tekitas see usaldust meditsiini kui teaduse vastu, teisalt tegi moodsa tehnika sisseost haigla sisustamise ülikalliks. Fotol haiglapalat 1931. aastal Tartus.

Tule minevikku!

Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress