Läänemaal on vähe saunu
Arstiteadlased kurtsid 1922. aastal, et võrreldes Lõuna-Eesti, Saaremaa ja ka Virumaaga oli Lääne-Eestis väga vähe saunu. Sealsed elanikud pesid end vajaduse korral hoopis suure ahjuga varustatud rehetoas.
© RAHVUSARHIIV
HERKKI KUKK
23. NOVEMBER 2022
1922. aasta novembri alguse ajaleht Vaba Maa võttis kokku akadeemiliste arstiteadlaste tehtud uurimistöö Läänemaa talurahva eluolu kohta. Uurimus keskendus enamasti maakonna lõunapoolsetele valdadele, mis jäävad tänapäeval osalt Pärnu- ja Raplamaa piiridesse.
„Majad on suurelt osalt halbadel kohtadel ehitatud: 28% niiskel pinnal, 4% kannatawad suurwee ajal, 7% maantee tolmu all. Jõukaid talusid, kus aineid müügiks üle jääb, on 11%. Keskmisi, mis oma tarbeid jõuawad katta – 54%; waeseid, kus aineid oma tarwituseks ei jätku – 35%,“ tõdesid teadlased.“
Enamasti oli elumaja ehitatud teiste hoonetega ühe katuse alla, palju oli kasutusel suitsutaresid.
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
