Churchilli Kreeka tragöödia
© Dmitri Kessel / Getty Images IWM / Getty Images & Shutterstock
NANNA APERGIS
4. JAANUAR 2021
Sakslased sunniti Kreekast põgenema ja rahvas rõõmustas, kui Ateenasse saabusid Briti vabastajad. Toetus riigi kommunistidele oli suur ja Winston Churchill pelgas nende võimule tulekut. Nii sõlmis ta peagi liidu Kreeka äärmusparempoolsetega ning muutis Ateena sõjatsooniks, kus 80 000 Briti sõdurit pidid võitlema inimestega, kelle nad olid äsja vabastanud.
Päike loojus, kui Kreeka peaminister Geórgios Papandréou lähenes 17. oktoobril 1944 Faliro lahele, mis asub Ateenast kagus. Peaminister seisis soomuslaeva Averof pardal ning vaatles ühtviisi kergendatult ja rahutult rannikut.
Veetnud mõne viimase kuu Kairos eksiilis, oli Papandréou saadetud tagasi Ateenasse osana Suurbritannia peaministri Winston Churchilli plaanist ehitada Kreeka pärast kolmeaastast Saksa okupatsiooni jälle üles.
Papandréou ja äsja ametisse määratud Kreeka valitsuse saatjaks oli Churchill lähetanud võimsa liitlaste sõjalaevastiku. Kuigi võit oli juba kindel, teadis Papandréou hästi, et rahu polnud kaugeltki tagatud. Ateenas ootas teda ees tohutu ülesanne: ühendada kreeka rahvas ja arvukad poliitilised rühmitused, mis okupatsiooniajal olid ägedasti natside ja ka üksteise vastu võidelnud.
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
