Tule minevikku!

Pommiretk maailma lõppu Kaks vana Briti pommituslennukit võtavad üle Atlandi ookeani ette pika tee Falklandi saarteni. Kui neil ei õnnestu argentiinlaste õhuväebaasi rivist välja lüüa, võib sõda brittidele lõppeda katastroofiliselt. © MICHAEL RONDOT, COLLECTAIR LIMITED EDITIONS BENJAMIN CHRISTENSEN 3. AUGUST 2022 3 min read Pommituslennuk oli äsja õhku tõusnud, kui kokpitis viibinud mehed kuulsid nõrka vihisevat heli. Piloot John Reeve nägi aknast välja vaadates üksnes tumedat ookeanipinda ja hakkas otsima halvaendelise heli allikat. Reeve’i pommituslennuk Avro Vulcan tõusis 30. aprillil 1982 koos kaheteistkümne lennukiga õhku Atlandi ookeani keskosas paiknevalt Ascensioni saarelt. Nad alustasid sellelt Suurbritanniale kuuluvalt saarelt 6000 kilomeetri pikkust lendu üle mäsleva mere. Briti Kuningliku Õhuväe RAF lenduritele oli antud ülesanne lennata Falklandi saartele ja pommitada sinna tunginud Argentina väge. Vihisev heli muutus aina tugevamaks. Punane alarmtuli süttis, andes märku sellest, et kiirusega 1000 km/h lennanud pommitaja kabiinis langes õhurõhk. Lõpuks leidis piloot heli allika. Õhk väljus kabiinist väikese prao kaudu, mis oli tekkinud külgakna kummiliistu sisse. Reeve üritas pragu lõunavõileiva kilega kinni toppida, kuid sellest polnud abi. Siis keeras ta vormijaki tihedasti rulli ja pressis selle aknaruudu liistu vastu, kuid kabiini õhurõhk jätkas langemist. Kui juhtlennuk jätkanuks endisel kursil, pannuks see meeskonna suurde ohtu: hapnik oleks otsa saanud ning kabiinis oleks maad võtnud jäine külmus. Reeve’il polnud valikut ja neljaminutilise lennu järel katkestas ta raadiovaikuse, mis oli kehtestatud kõikidele missioonil osalenud lennukitele. „Pöördun tagasi baasi,“ teatas ta lühidalt. Avro Vulcan oli toona juba pensionieas lennukimark, mida RAF oli hakanud maha kandma. Seepärast olid britid õnnetusteks valmistunud ning saatnud rünnakule korraga kaks pommituslennukit ja ka mitu kütuselennukit. Seejuures ei tohtinud aga midagi valesti minna, sest muidu poleks argentiinlaste hõivatud Port Stanley lennujaama pommitamine enam õnnestunud. Niigi oli kõik brittide vastu. Näiteks missiooni ainsa järelejäänud pommituslennuki piloot Martin Withers oli pidanud välgukiirusel ära õppima õhus tankimise. See oli üliraske manööver isegi ilusa ilma korral, ent ees ootasid Atlandi ookeani lõunaosa tormid. Ühtlasi pidi Martin Withers Falklandi saarte juures suutma vältida argentiinlaste radarjuhitavaid raketisüsteeme, mis takistasid lennuki jõudmist sihtmärgiks olnud stardirajani. RAFi ülemused eeldasid, et missiooni eduvõimalus on üksnes 40 protsenti. Argentina alahindas Thatcherit Falklandi saarte staatus oli juba 148 aastat olnud Argentina ja Suurbritannia vaheliseks tüliõunaks. Sestsaadik, kui Briti sõjalaevad sundisid 1834. aastal argentiinlased nendelt tuultest räsitud kaljusaartelt lahkuma, unistasid argentiinlased Falklandi ehk Malviini saarte (hisp Islas Malvinas) tagasivallutamisest. Falklandi saared asuvad Argentina rannikust umbes 500 kilomeetri ja Inglismaast üle 12 000 kilomeetri kaugusel. Argentinas sõjaväelise riigipöördega võimule tulnud hunta otsustas selle eelise ära kasutada ning 2. aprillil 1982 okupeeris riigi sõjavägi saared. Hunta uskus, et britid ei hakka kaugete kaljusaarte pärast sõjaga riskeerima. Sõjaline kaotus võinuks suurriigile väga kalliks maksma minna. Argentiinlased polnud aga arvestanud asjaoluga, et Suurbritannia peaministriks oli saanud raudse tahtejõuga ja ülimalt põhimõttekindel Margaret Thatcher. Kindral Leopoldo Galtieri (1926–2003) oli lühikest aega Argentina sõjalise diktatuuri juht. © CASA ROSADA (ARGENTINA PRESIDENCY OF NATION) Ebapopulaarne diktaator käskis Falklandi saared okupeerida Pärast 1976. aasta sõjalist riigipööret juhtis sõjavägi Argentinat karmi käega. 1981. aasta detsembris kuulutati riigi uueks presidendiks kindral Leopoldo Fortunato Galtieri Castelli. Tema ees seisis kuhi probleeme, mille lahendamine oli palju keerulisem kui kuldsete pagunitega uhkeldamine. Riigi majanduslik olukord oli iseäranis halb ja rahva rahulolematus sõjalise diktatuuriga kasvas iga päevaga. Galtieri arvates oli argentiinlastel vaja midagi, mis neid ühendaks. Lihtsaim lahendus näis olevat Falklandi saarte tagasivõtt. 1982. aasta kevadel andis diktaator Galtieri Argentina sõjaväeüksustele käsu saared hõivata. 2. aprillil maabuski nendel kaljustel saartel 600 sõdurit. Nagu argentiinlased olid lootnud, andiski väike 79meheline Briti üksus pärast lühikest tulevahetust alla. Falklandi saarte tagasivallutamine tõi miljonid argentiinlased tänavaile rõõmu väljendama. Peagi muutus rõõm mureks, sest Suurbritannia saatis välja oma mereväelaevastiku, et argentiinlased saartelt minema ajada. Näita rohkem Peaminister Thatcher andis kindlameelselt korralduse saata Falklandi saartele löögijõuline merelaevastik koos kahe lennukikandjaga, et ajada argentiinlased sealt minema. Kui neil aga jätkub pärast merelaevastiku saabumist ülbust paigale jääda, siis käskis Thatcher avada tule. Enne dessandi maale saatmist tuli brittidel halvata Argentina õhujõud. Argentina hävitajad redutasid Port Stanley lennujaamas, mille olid ehitanud britid, ning võisid sealt õhku tõustes brittide 7000mehelise dessantväe kergesti uputada. Sestap tuli esimese asjana hävitada stardirada. Alles siis saanuksid Briti hävituslennukid Harrier lennukikandjailt õhku tõusta ning asuda saartel paiknenud vaenlast tümitama. See küllaltki riskantne operatsioon sai nimeks Black Buck. RAF valis selle tarbeks välja vananenud lennukid Vulcan, mis olid kasutusele võetud 1956. aastal. Need pommituslennukid polnud kunagi sõjas osalenud. 26aastase teenistuse järel kõlbasid need pigem muuseumi. Valmis pandi neli lennukit. Üsna varakult sai selgeks, et pommiretke tuleb alustada Suurbritanniale kuuluvalt Ascensioni saarelt, mis asub Aafrika lääneranniku lähedal ekvaatori kandis. Sealt jäi Falklandi saarteni veidi üle 6000 kilomeetri. See tähendas, et operatsioonist Black Buck pidi saama ajaloo pikim pommilennumissioon. Niisuguse rünnaku planeerimine nõudis loovat mõtlemist, sest Vulcani tüüpi pommituslennukite suurim lennuulatus oli 4195 kilomeetrit. Niisiis oli lennukit tarvis õhus tankida, kuid ükski pommituslennuki pilootidest polnud saanud sellekohast väljaõpet, mis tuli nüüd kiiruga läbida. Lennuki õhus tankimine on ülikeeruline manööver, mis üldjuhul vajab mitmekuulist väljaõpet. Vulcani piloodid said selleks 14 päeva. „Õhus tankimise manööver on sama raske kui keedetud spagetti kassi tagumikku toppida.“ Pommitajate Avro Vulcan piloodid „Hävituslennukite piloodid uhkustasid, et ainult nemad oskavad õhus lennukeid tankida. Nii me mõtlesime: „Ha-haa! Siin on meie võimalus“,“ rääkis hiljem Alastair Montgomery, Vulcanite üks pilootidest. Õhus tankimine tähendas seda, et pommituslennuk pidi manööverdama kütuselennuki taha, nii et kütuselennukist välja ulatuv voolik jääks sellega ühele joonele. Kütusevooliku otsas oli korv, millega pommituslennuki kütusetoru ots pidi põkkuma. Seejärel pidid mõlemad lennukid edasi lendama täpselt ühesuguse kiirusega 900 km/h. Üks piloot selgitas: „Suure kütuselennuki saba taha lähenemine on üpris lihtne, kuid toru otsa korvi saamine on hoopis teine asi.“ Alastair Montgomery mäletas selgesti oma esimesi katseid kütuselennuki vooliku korvile pihta saada: „Mul kulus viisteist minutit ebaõnnestumistele: kord liiga vasakule, siis kord liiga paremale ja siis jälle liiga madalalt.“ Piloodid ütlesid, et õhus tankimise manööver on sama raske kui keedetud spagetti kassi tagumikku toppida. Harjutamine aga teeb meistriks ja iga päevaga õnnestus manööver üha paremini. Pilootide tuju see muidugi eriti ei parandanud. Nad teadsid, et kui missiooni ajal kütuse tankimine ebaõnnestub, siis tuleb neil kütuse lõppedes sooritada hädamaandumine hiiglaslikule Atlandi ookeanile. Oli kindel, et sealt ei tule neid keegi päästma. Peagi tuli muresid juurde. Briti raketid varitsevad britte Vähesed sõnad hirmutavad sõjalennuki pilooti märksa rohkem kui „õhutõrjerakett“, ent nüüd lugesid pommituslennukite piloodid luureraportist, et argentiinlased olid Port Stanley lähedale õhuväebaasi kaitseks paigutanud raketisüsteemid. Argentiinlased kasutasid brittide toodetud raketisüsteeme Tigercat. Need 18kilogrammise lõhkepeaga radarjuhitavad raketid suutsid vanametalliks muuta iga lennuki viie kilomeetri raadiuses. Port Stanley läheduses paiknesid ka Argentina õhutõrjesuurtükid, mis tulistasid sadu mürske minutis. Kõike seda luureraportist lugenud Briti piloodid kaotasid une. „Me pidime astuma sõjategevusse argentiinlaste vastu, kellel olid moodsad, radarjuhitavad raketid ja jumal teab kui palju mürske minutis välja tulistavad suurtükid. Meie Vulcani tüüpi pommituslennuki võinuksid nad alla tulistada väga hõlpsasti,“ meenutas hiljem brittide piloot Martin Withers. Avro Vulcan konstrueeriti külma sõja alguses tuumapommide heitmiseks. Lahingusse sattus see lennuk aga alles 26 aastat hiljem. © SHUTTERSTOCK Vana pommituslennuk ohtlikul missioonil 1956. aastal sai Kuninglik Õhuvägi RAF esimese Avro Vulcani pommituslennuki. Lennuk pidi olema valmis heitma tuumapomme Nõukogude Liidule, juhul kui külm sõda peaks kuumaks muutuma. Falklandi saarte pommitamiseks valiti Vulcan välja seepärast, et see suutis kanda suuremat pommilaadungit kui näiteks hävituslennuk Harrier. Pommituslennukid seati lahinguvalmis väga lühikese ajaga. Kiirustades juhtub aga nii mõndagi ning hiljem leiti näiteks pilootide messist lennuki oluline osa, mida oli kasutatud tuhatoosina. Tankimine õhus Pommituslennuk oli konstrueeritud nii, et seda sai tankida lennu ajal. Lennuki ninamikul paiknenud tankimisvahend ehk pikk kütusetoru võeti kõigilt 136-lt RAFi Vulcanilt küljest ära juba 1960ndail. Nüüd tuli need ladudest kiiruga üles otsida ja tagasi monteerida. Suur pommilast Pommituslennuk Vulcan oli loodud heitma suurt tuumapommi. Falklandi saared hõivanud argentiinlaste pihta kavatseti heita 21 tavalist pommi, millest igaüks kaalus 453 kg. See tähendas, et lastiruum tuli ümber ehitada. Terastarindid, mille küljes pidid pommid lennu ajal rippuma, olid hiljuti vanametalliks müüdud ning tuli nüüd tagasi osta. Lennuk oli kaitsetu Avro Vulcanil ei olnud kuulipildujaid ega rakette. Lennuulatuse ja -kiiruse suurendamiseks tehti see kergemaks, muu hulgas võeti maha kogu relvastus, mida saanuks lennuki kaitsmiseks kasutada. Loodeti sellele, et lennuki kiirus ja lennukõrgus päästavad selle vaenlase käest. Lisaks oli Vulcanil kõrgtehnoloogiline segajasüsteem vaenlase radari ja õhutõrje eksitamiseks. Lennukiirus: 913 km/h Tippkiirus: 1039 km/h Pikkus: 29,6 m Tiibade ulatus: 30,3 m Meeskond: 5 liiget Näita rohkem Otsekui pilootide süngete eelaimuste kinnitamiseks anti kõikidele missioonil osalenutele käsk koostada testament. Samuti läbisid meeskonnaliikmed väljaõppe, kuidas toimida juhul, kui nende lennuk kukub alla ja nad satuvad argentiinlaste kätte vangi. Halbu uudiseid oli aga tulemas veelgi. Ühe pika väljaõppepäeva õhtul istusid piloodid parajasti puhkeruumis ning vaatasid telekat, kui riigitelevisioon BBC avaldas uudistesaates nende üksikasjaliku rünnakuplaani! Uudised algasid uhkete kaadritega suurest laevastikust, mis oli teel Falklandi saartele, misjärel näidati pommituslennukit Vulcan ja saatejuht ütles: „Kuninglik Õhuvägi on ehitanud Vulcani tuumapommiheitjast lennukist ümber konventsionaalseks pommitajaks. Falklandi saarele jõudmiseks peavad lennukid startima Ascensioni saarelt ning lennukeid tuleb lennu ajal tankida. Üks pommituslennuki piloot pressis seepeale läbi hammaste: „Kas te ei tahtnud neile anda ka rünnaku täpset aega ja kohta?“ Horisondil kogunevad tormipilved Hoolimata BBC paljastusest otsustati plaaniga jätkata. Veidi enne 1982. aasta 30. aprilli keskööd tõusid kaks pommituslennukit Vulcan ja üksteist kütusetankerit Victor õhku. Nii palju kütuselennukeid oli tarvis seetõttu, et Falklandi saared jäid ka tankerite lennuulatusest väljapoole. Sestap pidi osa kütuselennukeid tankima teisi kütuselennukeid ja siis ise tagasi pöörduma. Falklandi Port Stanley juurde pidi jõudma ainult üks täis kütusepaagiga pommituslennuk Vulcan, et siis koduteel kohtuda vastu tulnud tankeriga. Vaevalt olid kõik operatsiooni Black Buck lennukid õhku tõusnud, kui juhtlennuki piloot John Reeve pidi oma lennukiga kabiini õhurõhu languse tõttu tagasi pöörduma. Missioon jätkus ja nüüd jäi missiooni ainsaks pommituslennukiks 36aastase Martin Withersi juhitud Vulcan. Järgmised tunnid möödusid vahejuhtumiteta ja õhus tankimine õnnestus üllatavalt kergesti. Kui sihtmärgini oli jäänud lennata veel umbes kaks tundi, muutus horisont süsimustaks: lennukite ja Falklandi saarestiku vahele kogunesid äikesepilved. Withers teadis, et selline ilm tähendab tuult, mis hakkab lennukit loopima ja teeb lennukõrguse säilitamise peaaegu võimatuks. Selsamal hetkel võtsid viimased kaks kütuselennukit Victor positsiooni sisse, et sooritada viimane omavaheline tankimine. Ei jäänud muud üle kui proovida. Parema hetke ootamine tähendanuks seda, et kütuselennukid kulutaksid ära tagasilennuks mõeldud kütuse ega naaseks Ascensioni saarele. Imekombel õnnestus kahe viimase kütuselennuki põkkumine kütuse tankimiseks. Ilm muutus aga üha karmimaks ja ühtäkki kuulis tangitava kütuselennuki piloot tugevat pauku. Ta mõistis, et kütusevooliku korv oli lahti tulnud. Vulcanit tangiti lennu ajal selle ninas paiknenud pika tankimistoru kaudu. © Shutterstock Esimese kütuselennuki piloot Bob Tuxford teadis instinktiivselt, mis oli juhtunud: tagumise kütuselennuki ninamikul paiknev tankimisetoru oli küljest murdunud ning rohkem sellele lennukile kütust tankida ei saanud. Tagumise kütuselennuki paakidesse oli jõudnud 3600 liitrit kütust – ainult pool vajalikust. Tuxford tegi meeleheitlikult peastarvutusi ja taipas, et murdunud tankimistoruga kütuselennuk ei jõua kunagi Ascensionile tagasi, kui ta RAFi missiooniplaani järgib ja saadab pommituslennuki Falklandi saartele. Aeg tähendab lisakütusekulu Ainukene lahendus oli see, et kütuselennukid pidid oma rollid vahetama. Selleks pidi Tuxfordi lennuk saama tagasi kogu äsja ära antud kütuse. Protseduur nõudis ka aega, sest Tuxford pidi oma kütuselennuki manööverdama vigastatud tankeri taha, mis pidi seejärel vabastama oma tankimisvooliku. Seejärel pidi Tuxford üritama tabada oma lennuki tankimistoruga teise voolikukorvi. Seda kõike tuli teha keset äikesetormi! Kütuselennukite janused reaktiivmootorid jõudsid selle manööverdamise käigus päris palju kütust ära kulutada, kuid muud väljapääsu polnud. Bob Tuxford aga ei teadnud, kas murdunud tankimistoru istus kinni tema vooliku korvis. Kui teise kütuselennuki murdunud tankimistoru asus ikka veel tema kütusevooliku korvis, siis ei saanud ta mingil moel anda tilkagi kütust Martin Withersi juhitud Vulcanile. Minutid venisid suisa tundidena, kui Tuxford juhtis oma kütuselennuki positsioonile. Lõpuks õnnestus tal korv kinni püüda. Selleks ajaks, kui tagasitankimine oli lõppenud, olid mõlemad kütuselennukid kulutanud planeeritust palju enam kütust. Missioon nõudis õhus 11 tankimist Pommituslennuki Vulcan lennuulatus oli täispaakidega küll korralik, kuid sellest jäi Falklandi saartele jõudmiseks siiski väheks. Täis kütusepaakidega Avro Vulcan lendas vahetankimisteta 4195 km, kuid Ascensioni saarelt Falklandi saarteni ja tagasi oli 12 200 km. Selleks, et viia üks pommituslennuk Vulcan sihtmärgini, tuli sellega kaasa saata koguni 11 kütuselennukit. Õnnestumise korral pidi sellest saama maailma pikim pommiretk. „Tankimisplaan oli väga-väga keerukas. Niisugust asja polnud keegi varem teinud ning suur osa kalkulatsioonidest tehti taskukalkulaatoril, mis maksis umbes 5 Inglise naela,“ meenutas RAFi ohvitser Jeremy Price, kes osales operatsiooni Black Buck ettevalmistamises. 1. Missioon algab Ascensioni saar kuulus alates 1815. aastast Suurbritanniale. Selle tillukese saare lennuväebaasist tõusid veidike enne 1982. aasta 30. aprilli keskööd õhku kaks pommituslennukit Vulcan ja 11 kütuselennukit Victor. 2. Esimene tankimine Esimesel täpselt välja arvutatud tankimisajal pumpas kütuselennuk Victor täis ainsa järele jäänud pommituslennuki paagid. Samal ajal tankisid pooled kütuselennukitest oma kütuselasti teistele lendvatele tankeritele ja suundusid tühjalt tagasi Ascensionile. 3. Teine tankimine Järgmisel tankimiskorral jätsid veel kolm kütuselennukit hüvasti, kui olid oma lasti tankinud pommitajale Vulcan ja kahele viimasele kütuselennukile Victor. 4. Kolmas tankimine äpardub Viimasest kahest kütuselennukist üks pidi nüüd oma lasti teisele pumpama ja koju suunduma. Tugevas tormis murdus vastuvõtva kütuselennuki tankimistoru. Kaks kütuselennukit vahetasid rollid ja kütus pumbati tagasi terve toruga kütuselennukisse. Manööver kulutas aega ja kütust, mille iga tilk oli niigi arvel. 5. Viimane tankimine Ainus kaasa lennanud kütuselennuk valmistus pommituslennukile kütust tankima, kuid teise lennukiga juhtunud õnnetuse tõttu oli viimane kütuselennuk kulutanud ära liiga palju kütust. Falklandi saartest 1,5 tunni lennu kaugusel tankis kütuselennuk pommituslennukile 1800 liitrit vähem kütust, kui oli planeeritud. Mõlemad lennukid riskisid sellega, et kütus lõpeb enne sihtmärgini või Ascensioni saareni jõudmist ja nende lennukid kukuvad ookeani. 6. Missioon jätkub Pommituslennuki Vulcan meeskond otsustas missiooni jätkata. Kui lennuk vallandas Port Stanley juures pommilasti argentiinlaste õhutõrjekahuritega kaitstud lennuraja pihta, oli neil selja taga juba 8 tundi rasket lendu. Bob Tuxford tegi kiiruga oma peas uued kalkulatsioonid ning jõudis järeldusele, et juhul, kui ta tangib Withersile 3600 liitrit, siis peaks pommituslennukil olema piisavalt kütust, et rünnata Port Stanleyd ja seejärel lennata põhja suunas nii kaugele tagasi, et Ascensioni saarelt vastu tulnud kütuselennuk saab teda tagasiteel tankida. 3600 liitrit oli 1800 liitrit vähem, kui varem planeeritud, kuid see jätnuks ka Tuxfordile piisavalt kütust, et ise koju jõuda. Kui saabus aeg Vulcani viimaseks tankimiseks, selgus õnneks, et Tuxfordi lennuki kütusevooliku korv oli ilma kahjustusteta. Raadiovaikuse nõude tõttu ei saanud Tuxford Withersile olukorda selgitada. Ta tankis pommitaja, jättis endale tagasilendamiseks vajaliku kütusekoguse ning pööras lennukinina tagasi kodu poole. Withers vaatas üllatunult oma pommitaja kütusepaagi mõõdikut. See vähene kogus kütust, mis ta lennukile äsja oli tangitud, oli kõigest pool planeeritust. Viieliikmeline Vulcani meeskond oli nüüd täiesti üksinda Atlandi ookeani lõunaosa kohal. Rünnak sarnanes üha enam enesetapumissiooniga. Rünnak algab Kaheksa tunni pikkuse lennu järel laskus Withersi pommituslennuk 90 meetri kõrgusele, et vältida argentiinlaste radarile jäämist. Paraku oli ööpimeduses raske tuvastada lennuki ja ka Falklandi saarte asukohta. Et end mitte paljastada, oli meeskond Vulcani radari välja lülitanud. Nüüd pidid nad selle jälle sisse lülitama, sest muidu riskinuksid nad sihtmärgist mööda lendamisega. Kui Withers radari sisse lülitas, jäi selle ekraan täiesti tühjaks. Lennuk lendas liiga madalalt ja seadmed ei registreerinud midagi. Ta pidi lennuki kõrgemale viima, et radarist kasu oleks. „Prauhti! Falklandi saared ilmusid keset radarit! Kui me olime 300 meetri kõrgusele jõudnud, siis püüdsin ma kinni ka otsiradari saadetud signaali,“ meenutas lennukimeeskonna sideohvitser Hugh Prior. See tähendas, et pommituslennuk oli avastatud! Argentina oli hambuni relvastatud Esmapilgul tundus Falklandi sõda – väike Argentina võimsa Suurbritannia vastu – ebavõrdse võitlusena. Argentiinlastel oli aga palju moodsaid relvi ning saared olid Argentina tunduvalt lähemal kui Suurbritanniale. Argentina poolel osales Falklandi konfliktis umbkaudu 13 000 jalaväelast. Britid panid Falklandi sõjas välja ligikaudu 7000 jalaväelast. Argentiinlased kasutasid 107 hävituslennukit, 8 pommituslennukit ja 40 helikopterit. Brittide käsutuses oli Falklandi sõja operatsioonides 41 hävituslennukit, 6 pommituslennukit ning 127 helikopterit. Argentiinlastel oli üks lennukikandja, ristleja ning dessantalus, 6 miiniristlejat, 3 fregatti ja 4 allveelaeva. Brittidel oli 2 lennukikandjat ja dessantalust, 8 miiniristlejat, 15 fregatti ja 6 allveelaeva. Umbes kaks minutit enne sihtmärgini jõudmist registreerisid pommituslennuki seadmed, et argentiinlaste õhutõrjekahur oli nad sihikule võtnud. Tulistamine võis iga hetk alata. Hugh Prior teatas lennuki pardamikrofoni: „Echo Band radarsensor kell 12. Võimalik Argentina raadiolokaator.“ Seejärel lülitas ta kiiresti sisse lennuki süsteemi, mis segab vaenlase radarjuhitavaid relvi, tekitades mulje, et lennuk asub teises kohas. Hetkest, mil vaenlase lokaator lennuki sihikule võttis, hakkas Prior iga kümne sekundi tagant kuulma õrna plinnivat heli. Prior kandis piloodile sidesüsteemi kaudu ette: „Seekord ohtu pole.“ Vulcani segaja töötas tõenäoliselt hästi, sest argentiinlased polnud veel tulistama hakanud. Veidi enne sihtmärgini jõudmist viis piloot pommituslennuki järsult üles, et saavutada kõrgus, millelt pommid heita. Samal hetkel kuulsid nad taas vaenlase radarisignaali. Õhutõrjeradar püüdis end nendele lukustada. „Tulejuhtradar. Keskmine ohutase. Kell 10. Üritan segada,“ kandis Hugh Prior ette. Argentina ristleja General Belgrano lasti Falklandi sõja lahinguis põhja. © TENENTE DE FRAGATA MARTIN SGUT Prior lülitas nüüd sisse kogu segajate arsenali, mis tema käsutuses oli, ka selle seadme, mida ta polnud varem julgenud käima panna, peljates, et selle võimsad raadiolained annavad lennuki positsiooni välja. Nüüd oli aga mängus lendurite elu. Pommituslennuk ligines sihtmärgile. Kui praegu hakata vaenlase sihikult pääsemiseks kurssi muutma, siis tähendanuks see, et pealelendu oleks tulnud uuesti alustada. Igasugune üllatusmoment oleks selleks ajaks igal juhul kaotsi läinud. 10 sekundit hiljem kadus tulejuhtradari heli. Hugh Priori vastumeetmed olid mõjunud. Hetk hiljem olid nad sihtmärgi kohal, mis oli ikka veel pimedusse mähkunud. Withers avas pommiluugi ja üksteise järel langesid 21 pommi alla. Withers viis nüüd 9,5 tonni võrra kergemaks muutunud lennuki hõlpsasti järsult üles, sest neil tuli saarte kohalt kaduda enne, kui põrgu lahti läheb. Pommid plahvatavad Port Stanley juhtimistornis istus Argentina major Alberto Iannariello ja vahtis nürilt pilkasesse pimedusse, kui stardirada tema ees ootamatult plahvatas. Lööklaine paiskas ta toolilt vastu seina ning ta kaotas teadvuse. Lennuraja kõrval asunud kasarmutes maganud Argentina sõdurid said järsu äratuse. Suures segaduses jooksid nad majadest välja, mõni karjus hirmust, ent teised lõugasid meelega, sest väljaõppe käigus oli neid õpetatud pommitamise ajal seda tegema, et vältida trumminahkade lõhkemist. Suitsu ja tolmupilvede vahelt nägid nad, et lennuraja ääres seisnud lennukid olid purunenud, angaarid olid tükkideks lõhutud ning keset lennurada haigutas suur kraater. Sel hetkel muutus taevas valgeks, sest argentiinlaste õhutõrje alustas tulistamist. Withers oli oma lennukiga juba peaaegu tuleulatusest väljas, kuid mõni argentiinlaste hästi sihitud lask võis ikka veel pommituslennukit tabada. Oht polnud kaugeltki möödas Pommituslennuki meeskond ohkas kergendustundega ja alustas tagasilendu. Esimese asjana üritasid nad ühendust saada kütuselennukiga, mis võis neile vastu lennata. Ootamatult hakkasid lennuki häirealarmid üürgama. Mitu radarisüsteemi olid nendele lukustunud. Pimeduse tõttu polnud aknast midagi näha. Withers mõistis üsna ruttu, et radarisignaalid tulid Falklandile teel olnud Suurbritannia laevastiku õhutõrjesüsteemidelt. „Mõttes lugesin vaikse palve, et mõni meie laevade pardal olijatest jagaks ära, et me oleme omad,“ rääkis Prior hiljem. Ta saatis ruttu välja koodsõna „Superfuse“, mis tuli edastada õnnestunud missiooni korral. Mereväeside sai Vulcani teate õnneks õigel ajal kätte ning loobus tule avamisest. Lennuk jätkas koduteed. Piloot Martin Withersit autasustati operatsioonis Black Buck üles näidatud vapruse ja sõjaliste oskuste eest teenetemärgiga Distinguished Flying Cross. Withers lahkus RAFist 1991. aastal. © PA IMAGES / IMAGESELECT Nii kütuselennukiga tagasiteel olnud Bob Tuxfordile kui ka pommituslennukit juhtinud Martin Withersile tulid vastu uued tankerlennukid ning andsid neile Ascensioni saarele jõudmiseks vajaliku koguse kütust. Operatsioon Black Buck hoidis kõige pikema pommitusmissiooni rekordit kuni 2001. aastani, mil ameeriklaste lennuk B-2 Stealth selle purustas. Ameeriklaste lennuk lendas üle Vaikse ookeani Afganistani pommitama ning naasis pärast õhus tankimist Ameerika Ühendriikidesse Missourisse. Vulcanite missiooni üle arutletakse siiani. Kas see oli lihtsalt üks RAFi jõudemonstratsioon või mängis operatsioon Black Buck brittide võidus Argentina üle olulist rolli? Argentiinlased parandasid Port Stanley lennuraja kiiresti ja peagi said transpordilennukid seal maanduda. Tänu piloot Martin Withersi pommitabamustele ei saanud ükski Argentina hävituslennuk õhku tõusta ega sõjas osaleda. Hävituslennukite õrnad telikud vajasid täiuslikku rajapinda. RAF korraldas Falklandi sõja 74 päeva vältel Vulcanitega seitse kaugrünnakut. Britid pöördusid sõjast tagasi võiduga. Argentiinlased andsid 74 sõjapäeva järel alla. © BRYN COLTON / GETTY IMAGES Loe lisaks Rowland White Vulcan 607, Corgi, 2007 Gordon Smith Battle Atlas of the Falklands War 1982 by Land, Sea and Air, Lulu Enterprises, 2006 Related Posts edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Sõjahull kuningas Karl XII juhtis Rootsi riigi hukatusse ning põgenes luksuslikule puhkusele Türgi sultani juurde" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400-Karl_XII_and_Ivan_Mazepa_after-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400-Karl_XII_and_Ivan_Mazepa_after-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400-Karl_XII_and_Ivan_Mazepa_after-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Ühiskond Sõjahull kuningas Karl XII juhtis Rootsi riigi hukatusse ning põgenes luksuslikule puhkusele Türgi sultani juurde Sõjahull kuningas juhtis Rootsi hukatusse Karl XII jumaldas sõdimist, kuid tema kergemeelsus läks Rootsile maksma suurriigi positsiooni. Selmet Poltava all... by Troels Ussing & Andreas Abildgaard 9. sept. 2022 edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Suur lugu Hispaania kodusõjast: fašismi peatamine jäi räbaldunud rõivais väe hooleks" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/Lead-600x400-1-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/Lead-600x400-1-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/Lead-600x400-1-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Lahingud Suur lugu Hispaania kodusõjast: fašismi peatamine jäi räbaldunud rõivais väe hooleks Fašismi peatamine jäi räbaldunud rõivais väe hooleks 1936. aastal korraldas kindral Franco võimu saavutamiseks riigipöörde ja päästis valla Hispaania kodusõja.... by Mikkel Larsen & Bue Kindtler-Larsen 9. sept. 2022 edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Tänapäeva humanistlike Põhjamaade Soome-Rootsi-Norra-Taani lähiajaloos on õige mitmeid musti plekke" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400_pohjamaade-must-sydametunnistus_A_P-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400_pohjamaade-must-sydametunnistus_A_P-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400_pohjamaade-must-sydametunnistus_A_P-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Igapäevaelu Tänapäeva humanistlike Põhjamaade Soome-Rootsi-Norra-Taani lähiajaloos on õige mitmeid musti plekke Põhjamaade must minevik Põhjamaade südametunnistusel on mitmesuguseid minevikus toime pandud jõledusi, nagu naiste-laste massihukkamised, LSD-eksperimendid homoseksuaalidega ja sundsteriliseerimine.© Julius Jääskeläinen... by Jonas Terney Arason & Bue kindtler-Nielsen 9. sept. 2022 edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Seksidroog osutus surmavaks mürgiks: saladuslik mõrvalugu Austria-Ungari keisririigist" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/box2-600x400-1-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/box2-600x400-1-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/box2-600x400-1-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Kuritöö ja karistus Seksidroog osutus surmavaks mürgiks: saladuslik mõrvalugu Austria-Ungari keisririigist Seksidroog osutus surmavaks mürgiks Kümme Austria-Ungari ohvitseri said 1909. aastal kingiks tablette, mis väidetavasti pidid suurendama vastupidavust voodis. Kingitused saatis... by Else Christensen 9. sept. 2022 edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Nutikad keskaja naised tüssasid kavalate nippide abil neitsikontrolli, et ikkagi tanu alla saada" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/shutterstock_212990821-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/shutterstock_212990821-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/shutterstock_212990821-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Igapäevaelu Nutikad keskaja naised tüssasid kavalate nippide abil neitsikontrolli, et ikkagi tanu alla saada Keskaja naised tüssasid neitsikontrolli Tuhande aasta eest võis neitsilikkuse kaotus purustada naise unistused. Et ikkagi tanu alla pääseda, võtsid kavalad... by Linda Corfitz Jensen 9. sept. 2022 Tags: First Second Third Forth Fifth Sixth

Pommiretk maailma lõppu

Tule minevikku!

Kingitus väärtusega 53€!

Toimetus

Tellimine

Reklaam ajakirjas

Imelise Ajaloo raamatud

Privaatsustingimused

Üldtingimused

Kirjuta meile

© 2023 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud

Tere Tulemast tagasi!

Loo uus kasutaja!

Taasta enda parool