Märtsis 139 aastat tagasi levis üle Eesti kulutulena uudis rahvusliku liikumise juhi Carl Robert Jakobsoni surmast. Rahvas oli šokis ja ringlesid kuulujutud tema mürgitamisest.
© C. R. Jakobsoni Talumuuseum
ARTUR JUGASTE
1. APRILL 2021
Jakobsoni kui üht Eesti rahvusliku liikumise keskset tegelast teavad kõik – mees viiesajakrooniselt, ajalehe Sakala asutaja, kolme isamaakõne pidaja. Tema rahuliku ilmega habetunud nägu on talletunud meie kõigi mällu koos Johann Voldemar Jannseni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Jakob Hurda ja Lydia Koidulaga.
Jakobsoni rahuliku ilme taga peitus tegelikult äge võitlejahing. Kui laias laastus tegutsesid kõik rahvusliku liikumise liidrid sama eesmärgi nimel – et äratada eestlastes rahvuslikku eneseteadvust ja uhkust oma keele ning kultuuri üle –, siis Jakobson oli neist kõige kirglikum poliitiline võitleja. Jakobson oli veendunud, et eestlastel pole mingit lootust paremale tulevikule seni, kuni võim püsib baltisaksa mõisnike käes. Jakobson oli kompromissitu: eestlased ei tohi olla valmis sakslastega mingiteks kokkulepeteks, vaid peavad võitlema end omal maal peremeesteks.
„Meie ei saa mitte aru, mikspärast meil Eestlastel, kes meie oma enese maal elame, niisama poliitika õigust ei pea olema kui sakslastel, kes meie sekka hiljem elama on asunud,“ kirjutas Jakobson 1880. aastal Sakalas.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud