Carl Robert Jakobsoni surm

Märtsis 139 aastat tagasi levis üle Eesti kulutulena uudis rahvusliku liikumise juhi Carl Robert Jakobsoni surmast. Rahvas oli šokis ja ringlesid kuulujutud tema mürgitamisest.

© C. R. Jakobsoni Talumuuseum

ARTUR JUGASTE

1. APRILL 2021

Jakobsoni kui üht Eesti rahvusliku liikumise keskset tegelast teavad kõik – mees viiesajakrooniselt, ajalehe Sakala asutaja, kolme isamaakõne pidaja. Tema rahuliku ilmega habetunud nägu on talletunud meie kõigi mällu koos Johann Voldemar Jannseni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Jakob Hurda ja Lydia Koidulaga.

Jakobsoni rahuliku ilme taga peitus tegelikult äge võitlejahing. Kui laias laastus tegutsesid kõik rahvusliku liikumise liidrid sama eesmärgi nimel – et äratada eestlastes rahvuslikku eneseteadvust ja uhkust oma keele ning kultuuri üle –, siis Jakobson oli neist kõige kirglikum poliitiline võitleja. Jakobson oli veendunud, et eestlastel pole mingit lootust paremale tulevikule seni, kuni võim püsib baltisaksa mõisnike käes. Jakobson oli kompromissitu: eestlased ei tohi olla valmis sakslastega mingiteks kokkulepeteks, vaid peavad võitlema end omal maal peremeesteks.

„Meie ei saa mitte aru, mikspärast meil Eestlastel, kes meie oma enese maal elame, niisama poliitika õigust ei pea olema kui sakslastel, kes meie sekka hiljem elama on asunud,“ kirjutas Jakobson 1880. aastal Sakalas.

© C. R. Jakobsoni Talumuuseum

Nagu tuntumad Jakobsoni uurijad Ea Jansen ja Rudolf Põldmäe on oma ühisteoses tabavalt öelnud: „Sellal, kui Postipapa Jannsen oma auväärses ja vanas ajalehes manitses: ärge muretsege, küll läheb kõik paremaks, olge ainult vagusad ja pidage ülematega rahu, nõudis Jakobson ägedalt võrdseid õigusi mõisnikega, keda ta kujutas eesti talupoja igipõlise ja leppimatu vaenlasena, ja kuulutas, et võitlus on elu seadus.“

Üleskutset võitlusele mõisnikega levitas Jakobson kõikjal, kus sai, ka tavalistes vestlustes külameestega. Jakobsoni kaasaegsed on meenutanud, kuidas ta töömeestega juttu ajades kirus mõisnikke, et „need on meie käsutajad ja valitsejad“ ning et „meie ise peaksime käsku andma ja valitsema“. Jakobson olevat jaganud külameestele ka õpetussõnu, kuidas protsessida, kui mõisnik neid talust välja ajab. „See jutt oli tal alati meestele: ühe korra peavad nad kaduma!“ on öelnud Jakobsoni talus sulasena teeninud Joosep Esko.

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress