Demokraatia kriis ei viinud iseseisvust
1930. aastate pingelistes oludes piirasid nii Eesti kui ka Soome demokraatiat, kuid riikide saatus kujunes siiski erinevaks.
Soome president Lauri Kristian Relander ja Eesti riigivanem Jüri Jaakson 1925. aastal. © Rahvusarhiivi filmiarhiiv
JANNIK PETERSEN
03. VEEBRUAR 2021
Eesti kaotas iseseseisvuse, kuid Soome säilitas selle. Erinevuse tingisid riigijuhtide isiksuseomadused ning ka kodanike enamuse ajalooliselt erinev kogemus. Nii kirjutas Ago Raudsepp Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös.
„Kui Pätsi asemel oleks olnud riigivanema kohusetäitjaks keegi teine, siis oleks ka Eestis olnud võimalik demokraatia kriis lahendada ilma demokraatiat lammutamata. Ka Soome kohta saab öelda, et kui Pehr Evind Svinhufvudi asemel oleks presidendiks valitud Kaarlo Juho Ståhlberg, siis võib pidada vähe tõenäoliseks, et 1932. aasta kriis oleks sama valutult lahenenud,“ kirjutab Raudsepp.
„Eesti rahva ülekaaluka enamuse selge sõnum rahvahääletusel oli: vähem parlamentaarset demokraatiat. Pätsil ei oleks demokraatia lammutamine niivõrd valutult läinud, kui tema ettevõtmisel ei oleks olnud ühiskonna enamuse vaikivat toetust,“ jätkab teadlane.
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
