Demokraatia kriis ei viinud iseseisvust

1930. aastate pingelistes oludes piirasid nii Eesti kui ka Soome demokraatiat, kuid riikide saatus kujunes siiski erinevaks.

Soome president Lauri Kristian Relander ja Eesti riigivanem Jüri Jaakson 1925. aastal.          © Rahvusarhiivi filmiarhiiv

JANNIK PETERSEN

03. VEEBRUAR 2021

Eesti kaotas iseseseisvuse, kuid Soome säilitas selle. Erinevuse tingisid riigijuhtide isiksuseomadused ning ka kodanike enamu­se ajalooliselt erinev kogemus. Nii kirjutas Ago Raudsepp Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös.

„Kui Pätsi asemel oleks olnud riigi­vanema kohusetäitjaks keegi teine, siis oleks ka Eestis olnud võimalik demokraatia kriis lahendada ilma demokraatiat lammutamata. Ka Soome kohta saab öelda, et kui Pehr Evind Svinhufvudi asemel oleks presidendiks valitud Kaarlo Juho Ståhlberg, siis võib pidada vähe tõe­näoliseks, et 1932. aasta kriis oleks sama valutult lahenenud,“ kirjutab Raudsepp.

„Eesti rahva ülekaaluka enamuse selge sõnum rahvahääletusel oli: vähem parlamentaarset demokraatiat. Pätsil ei oleks demokraatia lammutamine niivõrd valutult läinud, kui tema ettevõtmisel ei oleks olnud ühiskonna enamuse vaikivat toetust,“ jätkab teadlane.

       

Tule minevikku!

Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€!

Telli Imeline Ajalugu kuumaksega 9,95 eurot ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tellimus on tähtajatu.
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress