See võis olla maavärin, mis käivitas maailmalõpu. Tänase Norra ranniku kandis hakkas maa umbes 8150 aasta eest nii tugevasti rappuma, et Norra mandriosa lähedal tekkis ulatuslik, arvatavasti kuni 280 kilomeetri pikkune veealune maalihe. See tõukas liikvele tohutud vee­massid.

Miljoneid tonne vett tõusis Põhja­meres hiidlaineks, mille kõrguseks on arvestatud 10 või isegi 20 meetrit ehk ligi kuuekorruselise maja mõõt. Lainet ei peatanud miski. Veemüür liikus üle Põhja­mere lääne ehk tänapäeva Inglismaa, lõuna ehk Hollandi ja loode ehk Gröönimaa suunas. Edasi tormates kogus hiidlaine jõudu, kuni liikus lõpuks kiirusega üle 120 km/h.

Põhjamere keskel asus aga takistus – tuhandeid aastaid Taanit Suurbritanniaga ühendanud maariba, mis tolleks ajaks oli kahanenud hajutatult paiknevateks saarteks. Tänapäeval kutsuvad teadlased seda maa­jäänust Doggerlandiks. Tol saatuslikul päeval 8150 aastat tagasi liikus hiidlaine üle Doggerlandi, rebides endaga kaasa loomi, inimesi ja terveid metsi. Paari tunniga oli kõik lõppenud – ja Euroopa väljanägemine igaveseks muutunud.