Teise maailmasõja eelsetel kümnenditel tegutses Tallinnas sadakond avalikku söögikohta alates lihtsatest kõrtsidest ja söögimajadest kuni kohvikute ja restoranideni. Kuni Eesti iseseisvumiseni omasid suuremat osa neist asutustest, mida üldistavalt hüüti trahteriteks, baltisakslased, kuid seejärel hakkas kiiresti kasvama eestlastest omanike arv. 1920.–1930. aastail jagas linnavõim toitlustuskohad kolme klassi, millest ühte kuulusid alkoholi­loaga restoranid. Nende seas oli paarkümmend trahterit.

Kõige esinduslikumad restoranid olid Kuld Lõvi, St Petersburg, Estonia teatri restoran ning Rataskaevu tänava majas nr 3 tegutsenud Du Nord. 1930. aastail kujunes Du Nordist Tallinna kulinaarne tippkeskus, mida hindasid eriti jõukam koorekiht ja välismaalased. Du Nord tegut­ses samas paigas üle sajandi, olles prestiižikas ajaveetmispaik ka Nõu­kogude ajal ja pärast sedagi. Lokaali hiilge­ajaks võib pidada 1930. aastate teist poolt.

Evald-Gottfried Palli, kelle nimega seondub Du Nordi hiilgeaeg, sündis 1903. aastal Rakveres lasterikkas peres. Pärast algkooli lõpetamist töötas ta esmalt jooksupoisi ja kelnerina. Juba 20aastasena alustas ta karjääri toitlustus­äris, pidades algul koos Elise Amanniga Kalamajas einelauda Ewald, mille ruumes tegutses hiljem võõrastemaja Bristol.