Varahommikuselt luurekäigult naasnud nooruke, kõigest 28aastane Briti kapten Marcus Ervine-Andrews teadis, et teda ootab ees peaaegu üliinimlik katsumus. Dunkerque’i ümbritseva kanali teisel kaldal seisis terve Saksa diviis. Ervine-Andrews ja tema 200 surmväsinud sõdurit pidid sakslasi iga hinna eest kinni hoidma. Just siis, 1940. aasta 1. juuni varahommikul, sai ta aru, et sakslased olid alustanud rünnakut kogu kanali pikkuses. Kõikjal, kuhu silm ulatus, võis näha Saksa jala­väelasi kummipaatidega kanalit ületamas.

„Mitte tulistada enne, kui ma olen vilet puhunud,“ hüüdis Ervine-Andrews oma meestele. Ta ootas, kuni sakslased olid poolel teel üle kanali ja andis siis signaali. Mõni sekund hiljem hakkasid Briti kuulipildujad tööle ja vesi lõi kanalis keema. Sakslased kandsid suuri kaotusi, kuid jätkasid rünnakut.