Ehkki Eesti sõjavägi osutas Lätile Vabadussõja ajal tõhusat abi, läinuks kahe noore riigi vahel piirivaidluste pärast äärepealt sõjaks. Viimaks hakkasidki Valga lähedal ühe kõrtsi ümber kuulid vinguma.

Pärast Vabadussõja võidukat lõppu ja rahulepingu sõlmimist Nõukogude Venemaaga 2. veebruaril 1920 teravnesid Eesti suhted äsjase liitlase Lätiga. 1920. aasta märtsis kõneldi ajakirjanduses avalikult Eesti-Läti sõja puhke­mise võimalusest. Kahe hiljuti iseseisvunud riigi vahel külvas pingeid eelkõige piirijoone määramine. Tüli­õunaks kujunesid Valga linna, Ruhnu saare, Heinaste ja Vana-Laitsna valla ning teiste paikade kuuluvus.

22. märtsil 1920 leppisid Eesti ja Läti välisminister ning sõjavägede ülem­juhatajad oma kohtumisel Valgas kokku, et piirivaidluste lahendamine antakse rahvusvahelise vahekohtu kätte. Selle juhiks kinnitati Briti kolonelleitnant Stephen Tallents.

3. juulil 1920 määrati vahekohtu esimehe Tallentsi otsusega kindlaks Eesti ja Läti piirijoon, mis hakkas kehtima 17. juuli keskööl.