„Mullu andsime 2 tundi stereosaateid päevas, tänavu 3, tuleval aastal lisandub veel tund ning 1975. aastaks peame jõudma 5 tunnini,“ lubas Rahva Hääles Eesti Raadio programmi peatoimetaja Olaf Gehrke. Eesti Raadio oli esimese stereofoonilise saate eetrisse andnud juba 21. juunil 1961, kuid kaua olid need kuulatavad üksnes Tallinnas. Nüüd olid stereosaated vastuvõetavad ka Tartus ja Pärnus.

„Veel hiljaaegu tähendas stereosaade Eesti Raadios peaaegu alati kontserdi stereofoonilist ülekannet. Ja kuigi ka nüüd kuulub lõviosa muusikale, on stereo­vastuvõtjate omanikud võinud veenduda ruumilise vormi eelistes ka kuulde­mängude ja reportaažide kuulamisel,“ kirju­tas Rahva Hääl. „Tegijate endi arvates tasub paremate leidudena nimetada Värskas toimunud rahvapeo lindistust, Toivo Paikre spetsiaalselt stereoraadiole kirjutatud kuuldemängu „Otstarve pühendab abinõu“, luuleprogramme Bertold Brechti ja Dylan Thomase loomingust, noorteraadio traditsioonilise „Mnemoturniiri“ lindistust …“

Ajaleht märkis, et kui monofoonilise reportaaži õnnestumine oleneb suuresti reporteri sõnaosavusest, siis stereofoonilises reportaažis pole reporteril enam tarvis püüda sõnadega luua olukorra täpset kirjeldust. Palju oleneb hoopis heli­režissööri osavusest ja üldse sarnanevat stereosaate kollektiivne loomine pigem filmigrupi tegevusega.