Teadlased on sajandeid mööda vaadanud faktist, et läänemeresoomlased olid samasugused viikingid nagu muistsed Skandinaavia sõdalased. Tänapäeva Soome, Eesti ja Läti võtavad nüüd sisse koha viikingimaade seas.
© Shutterstock
NIELS-PETER GRANZOW BUSCH JA ANDREAS EBBESEN JENSEN
20. JUUNI 2022
Aastal 2018 sattusid arheoloogid Eesti põhjaosas hämmastavale leiule. Muistse Rävala ranniku lähedal asus matusepaik, mis sisaldas sadakonda viikingiaegset mõõgadetaili. Kunagi varem ei olnud arheoloogid leidnud Eestist nii palju viikingimõõku. Relvad pärinevad 10. sajandi keskpaigast ja on enamasti H-tüüpi, mis oli viikingiajal levinuim tüüp.
Esialgu oletasid arheoloogid, et mõõgad olid maetud hauapanustena koos Skandinaaviast Eestisse saabunud viikingitega, kes siin oma elu kaotasid. See oletus tuli aga kõrvale heita, kui järgmisel aastal leiti mõne meetri kauguselt veel üks matmiskoht. Sellest tulid välja ehted, sealhulgas eriline sõlg, mida tavaliselt kandsid Edela-Soomest ja Loode-Eestist pärit sõdalased. Ehted pärinesid täpselt samast ajajärgust nagu eelmisel aastal leitud mõõgad.
2018. aastal leidsid arheoloogid sadakonna viikingimõõga jäänused, mis osutusid kuuluvat Eesti viikingitele. Leitud fragmentide seas olid dekoreeritud mõõgapärade osad.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud