„Tee midagi! Või muidu petetakse minult sinu pärand välja,“ kirjutas üks iidne egiptlane oma surnud sugulasele 4000 aastat tagasi. Surnuteriiki lahkunud isikud pidid menetlema palju elavate kurtmist ja kaebusi, mis esitati savipottidele kirjutatuna.
© Shutterstock
RIKKE M. JENSEN
1. NOVEMBER 2020
Niilus voolas eredas pärastlõunapäikeses peegelsiledana. Selle suure jõe lopsakalt rohelisel idakaldal seisis egiptlane, kes oli teel ema hauale. Teisel pool jõge nägi mees kõrbe tühjust ja düüne ning seal valitses vaikus, sest Niiluse läänekallas oli surnute riik.
Haua juurde saabudes pakkis egiptlane lahti oma koti, milles ta oli kaasa toonud mitmesuguseid ohvriande: leiba, viigimarju, paar sibulat. Need asetas ta ettevaatlikult väikesesse savikaussi. Toiduained polnud aga sugugi ainsad asjad, mille mees oma surnud ema hauale tõi. Ohverduskausi sisekülg oli tihedasti täis kirjutatud. Tekstist sai ema teada, et poeg oli haigeks jäänud ja tema, ema, olles surnuteriigis, polnud poja tervendamiseks kahetsusväärselt midagi ette võtnud. Ta polnud isegi aidanud poja laste viha leevendada ega olnud vahekohtunikuks poja ja tema venna tülis.
Rahulolematu egiptlase Shepsi kirja saab lugeda järgmiselt leheküljelt. Tema hädakiri oli üks neljatestkümnest kirjast, mis on kirjutatud surnutele ning on teadaolevalt ainsad tänapäevani säilinud seesugused kirjad.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud