Surimaskid säilitavad kadunukese viimase näoilme

Surimaskidel oli alates 18. sajandist suur roll nii kadunukeste mälestamisel kui ka teaduslikes uuringuis. Erinevalt muust Euroopast ei hääbunud Eestis ja Venemaal maskide tegemise komme ka 20. sajandil.

© Wikimedia Commons

ANU RAE, TARTU ÜLIKOOLI MUUSEUM

19. VEEBRUAR 2022

Surimaskide ajaloo alguse otsingul võib tagasi minna vanasse Egiptusesse, kust on pärit vahest kuulsaim surimask üldse – Tutan­hamoni surimask. Vanas Egiptuses, kuid ka vanas Roomas, kasutati surimaske osana matuserituaalist. Hiliskeskaegses Euroopas tehti Inglismaal ja Prantsusmaal matuserituaalide tarvis kõrgklassi lahkunust elusuuruses kuju, mis riietati kadunukese riietesse. Selleks, et kuju oleks realistlikum, võeti lahkunult surimask.

15. sajandi Firenzest on teada juhtumeid, kus lahkunu pere kasutas surimaski mälestusesemena, mida ümbritses kodusel altaril pärg.

18. sajandi teises pooles muutus surimaskide käsitusviis. Siis hakati selles nägema eset, mis justkui esindas lahkunu iseloomu ja hinge. Seega polnud enam tegemist matuserituaali tarbeks valmistatud asjaga, vaid surimask ise muutus mälestusesemeks.

Kui surimask mälestusesemena tundub mõistetav, siis teadusesemena nõuab see rohkem selgitust.

Surimaskid teaduses

Enne loodusteaduste juurde minemist tuleb mainida, et surimaski on kasutatud ka surnu isiku tuvastamisel. Kui 19. sajandi esimeses pooles leiti mõni tundmatu laip, siis võeti temalt tihti surimask. Põhjuseks oli see, et võimalikud omaksed võisid lahkunut tuvastama saabuda koguni nädalaid hiljem, mil laiba lagunemisprotsessid olid surnut juba sedavõrd moonutanud, et ära­tundmine polnud enam võimalik.

Surimaskide võtmise vahest kurioosseim eesmärk pärineb füsiognoomiast –varauusaegsest teadusesuunast. Selle kohaselt sai näojoonte järgi hinnata inime­se iseloomu ja vaimseid võimeid. Nagu paljudel teistel ideedel, ulatuvad ka füsiognoomia juured antiikaega. Esime­ne teadaolev füsiognoomia käsitlus pärineb Aristoteleselt ning viiteid näojoonte ja iseloomu vahelistele seostele on ka Homerose eeposes „Ilias“.

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress