Esimene iseseisvusaegne üldlaulupidu

1923. aasta 30. juunist 2. juulini toimus Tallinnas Rohelisel aasal (praegusel Kadrioru staadionil) VIII laulupidu. Selle peo organi­seeris kaks aastat varem asutatud Eesti Lauljate Liit.

© Rahvusarhiiv

IMELINE AJALUGU

30. JUUNI 2023

Laulukooride juhid olid Anton Kasemets ja Juhan Simm, pasunakooride juhina oli laulupeol tegev Eduard Knude ning sõjaväe pasunakoore juhatas Georg Reder.

Peoks ehitati Kadrioru staadioni tribüü­nide kohale spetsiaalne lava, mille projekteeris arhitekt Karl Burman. Lavale mahtus 12 000 esinejat.

Pidu algas rongkäiguga Balti jaama juurest Kadriorgu. Kõne pidas riigivanem Juhan Kukk, misjärel algas esimene kontsert. Esinesid nii Eesti koorid kui ka külalised Soomest ja Ungarist. Esimest korda kõlas laulupeol Mihkel Lüdigi „Koit“ (sõnad Friedrich Kuhlbars).

Järgmisel korral kõlas „Koit“ alles 1960. aasta XV laulupeol. Alates laulupidude sajandast sünnipäevast 1969. aastal lauldakse seda alati laulupeo traditsioonilise alguslauluna, aga 1923. aastal kõlas see hoopis
II kontserdi viimase lauluna.

Laulupeol osales 386 kollektiivi 10 562 laulja ja muusikuga.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress