Millega tegelesid Eesti naisettevõtjad 1939. aastal?

Naiste tee ettevõtlusse ei olnud sõjaeelses Eestis lihtne. Kui kirjastus SÕNA avaldas 1939. aastal “Eesti majanduselu sõnaraamatu” ehk esimese vabariigi ettevõtjate biograafiate kataloogi, oli seal umbes 1400 nime seas vaid 40 naisettevõtjat.

© muis.ee, kollaaž: Jelena Tsenno

ALEKSEI ŠIŠKIN, DELOVÕJE VEDOMOSTI

10. VEEBRUAR 2024

Enamik naisettevõtjaid ajas äri pealinnas. Teiseks naisettevõtluse keskuseks oli Võru linn, kuna seal toetas ärinaisi aktiivselt kohalik naisorganisatsioon Võruhõim. Enamik ettevõtlikke naisi konkureeris nendes sektorites, mida tol ajal peeti naiste jaoks sotsiaalselt kõige vastuvõetavamateks. Nendeks olid rõiva- ja kingatööstus, käsitöökodade pidamine, juuksuri-, pagari- ja kondiitritööstus.

Muusika massidele

Üks Tallinna kuulsamaid ärinaisi oli Anna-Maria Kristal, kes juhtis Kristali keelpillide tööstuse muusikainstrumentide tehast. 1874. aastal Põltsamaal piimamehe peres sündinud Anna näitas juba noorelt üles muusikalist annet, lauldes sealhulgas rahvakoorides. Kui tüdruk oli 19-aastane, abiellus ta Harju talupoja August Kristaliga, kellel oli kirg muusikainstrumentide valmistamise vastu.

Anna-Maria Kristal, tema vabriku kandled ning maja Tallinnas, kus 20. sajandi alguses asus tema töökoda.

Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€!

Telli Imeline Ajalugu püsimaksega 10,95 € ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tasud ühe kuu kaupa
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress