Vana kivitahvel kogus ühes Prantsuse muuseumis 120 aastat tolmu, enne kui teadlased mõistsid selle 3900 aasta vanuse objekti sensatsioonilist sisu.

„See on tõenäoliselt maailma vanim maakaart, mis on mingi ala kohta iial tehtud. Leidub teisigi kivisse kraabitud kaarte, ent need on üldjuhul mõne piirkonna väljanägemise tõlgendused. See kaart siin näitab maa-ala teatud kindlal skaalal,“ ütles doktor Clément Nicolas Inglismaa Bournemouthi ülikoolist.

Koos Prantsusmaa rahvusliku arheoloogiainstituudi Inrap teadlastega uuris Nicolas Saint-Béleci kivitahvlit, mis leiti 1900. aastal Bretagne’ist. 2,2 meetri pikkune ja 1,5 meetri laiune tahutud kivi tõsteti välja pronksiaegsest hauast, kus see moodustas hauakambri ühe otsaseina. Aastakümneid lebas kivi­tahvel laos ja keegi ei teadnud, mida sellel olnud märgid tähendasid.

Tahvel avastati uuesti 2014. aastal. Nüüdseks teatakse, et kivitahvel polnud üksnes dekoratiivelement, vaid see on Euroopa vanim kolmemõõtmeline maakaart – jõed ja kalmukääpad on sellel hoolikalt kivisse kraabitud.