Siiani uskusid teadlased, et kiviaegses Euroopas ehk 9000 – 4000 aastat tagasi ei olnud siinne ühiskond veel logistiliselt võimeline suuremaks sõjapidamiseks. Inimestevahelisi konflikte tuli mõistagi ette juba siis, kuid oletuste kohaselt osalesid neis vaid 20-30 indiviidist koosnenud grupid, kes madistasid vaid mõne päeva jooksul, siis saabus taas rahu maa peale. Alles pronksiajal (4000 – 2800 aastat tagasi) omandasid eurooplased võimekuse pidada suuremat sorti sõda, arvasid ajaloolased.

Nüüd aga uurisid Hispaania teadlased eesotsas Teresa Fernández‑Crespoga lähemalt 338 skeletti, mis on juba varem leitud ühest Põhja-Hispaanias avastatud kiviaegsest massihauast, mis on 5400 – 5000 aastat vana. Nad leidsid, et 23.1% skelettidest oli jälgi vigastustest, kusjuures 10,1% juhtudel ei olnud need enne surma jõudnud paraneda.

Need numbrid on tunduvalt suuremad, kui toonane nö normaalne vigastuste foon skelettidel  (vastavalt 7-17% ja 2-5%).