Header image
Imeline ajalugu logo

Kübaramood 20. sajandi esimesel poolel

Üks markantsemaid näiteid 1910. aastate kübaramoest – naise nägu katab loor. Foto on tehtud Ameerika Ühendriikides.  Foto: Shutterstock
Jaga lugu:

20. sajandi alguse moeajakirjandus kujutas naist õrna ja hapra lillekesena. Moodne daam oli korsetiga keskelt kokku tõmmatud ning kandis maani seelikut. Juuksed olid üles suureks puhmaks pandud. Välimust kroonis uhke kübar.

Naiste peakatted on sajandeid olnud ühed enim kõneainet pakkuvad aksessuaarid. 20. sajandi kübaramood oli kõige huvitavam ja kirevam aastail 1900–1950, kuna sel ajal ei vaheldunud mitte ainult peakatete vorm, vaid ka  materjalid.

Eelmise sajandi alguses kandsid naised suuremahulisi kübaraid, mille ülesehituses kasutati tihti traatkarkassi. ­Suviti katsid pead laiaäärelised, kuid lihtsad kunstlilledega kaunistatud lameda­põhjalised õlgkübarad.

20. sajandi alguse lihtne madalapõhjaline õlgkübar, mille kaunistuseks on lisatud mummuline rätik.  Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Moodne prantsuse vamp-naine

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses. Hind: e-arve püsimaksega 6,95 € kuus, aastaks 79 €

Sajandi esimese kümnendi lõpuks saavutas kübar enneolematu formaadi. ­Peakatteid valmistati vuaalist, žoržetist ja muudest õrnadest materjalidest ning kaunistati jaana- ja paabulinnu sulge­dega. Lääne-Euroopas jõuti isegi nii kaugele, et kübaraid dekoreeriti linnutopiste ja puuviljadega. Eesti linnapildis võis ­näha kõige rohkem tehisõlest jaana­linnusulgedega ehitud kübaraid.

Tummfilmide kangelannade, näiteks Mary Pickfordi eeskujul pidi sajandi ­alguses moodne naine olema tugeva meigi, tumepunaste huulte ja öö­mustade silmadega. Riietumises ­andsid tooni prantslased, eriti kuulus ­Pariisi moelooja Paul Poiret, kes tõi moemaa­ilma uued värvitoonid, nii ere- kui ­tumelilla ja oranži, ja rooskaunistuse. Kübaratele ilmusid roosikuhilad, ­üksikud suured õied ja tumelillade ­kannikeste kimbud.

Maailmasõda tõi uued tuuled

Euroopa moekunstnike lemmik­teemaks rõivaste ja peakatete kavandamisel sai orient, mis tõi kaasa uue vormi – turbani. Eestis kasvas sellest välja kõige tavalisem pottmüts.

Pottmütse kanti sügaval silmade peal, neid valmistati nii tehisõlest, plüüsist, sametist kui ka siidist. Eestis oli pottmüts moes kuni 1920. aastate keskpaigani.

Esimene maailmasõda muutis elu terves Euroopas. Muudatused toimusid nii majanduses kui kultuuris, samuti ­ellusuhtumises. Kardinaalne pööre toimus ka moes.

Uut tüüpi naine, lühikese poisipea ja sportliku hoiakuga, kes juhib autot ja sõidab jalgrattaga, vajas uut riietumisstiili. Kleidid muutusid lühemaks ning kleidisaba kerkis 1927. aastaks põlvini. Samuti hakkasid naised kandma pikki pükse. Võidukäiku hakkas tegema pehme ­barett ehk nn Rembrandti barett.

Üle 30 kübaraäri

Poisipea tõi kaasa uue kübaravormi. Pottmütsi vahetas välja cloche-kübar, mis hoidis naisi oma lummuses kuni 1920. aastate lõpuni. Kübaraid valmistati peamiselt tehis­õlgedest, aga kasutati ka plüüsi, paelu, ­siidi ja vilti.

Kübaravilte ja samuti valmiskübaraid imporditi nii Prantsusmaalt, Saksamaalt kui ka Tšehhoslovakkiast. Eesti-Prantsuse kaubalepinguga oli määratud kübaratele ja kübarakuplitele võrdlemisi väike tollimaks ja 1930. aastate keskpaigaks oli Tallinnas umbes 30 kübaraäri. Mitu  jõudsid tegutseda kõigest paar aastat, kui neid juba tabas pankrot.

1940. aastal riigistati kübaraid müüvad poed nagu muudki eraärid.

Üks keskmise suurusega kübaraäri asus Koplis Vene-Balti tehase krundil ja kuulus proua Frieda Harchatile. Töö­koda valmistas meeste ja naiste kübaraid ning pakkus vanade puhastamist ning värvimist. Äri koosnes seitsmest ruumist, kus asusid kontor, kuivati, garnee­rimise ruum, masinaruum, vormimise ruum, värvimise ruum; ühe otstarve on seni selgusetuks jäänud.

Töökojas seisid 1 aurukatel, 2 keedu­katelt, 1 liivapress, 1 press. Kübara­tegijaks pidi õppima, selle kohta anti välja kutsetunnistus. Peale selle ­tuli ­teha ka proovitöö ning kui see tunnistati kõlblikuks, väljastati tunnistus.

Töötajaid oli proua Harchatil 10: 2 aurutajat, 1 kandikoolutaja, 1 palistaja, 1 silutaja, 1 poleerija, 1 vormija ja 3 õmblejat.

Mitmekesine mood

1930. aastate algul muu­tus mood taas naiselikumaks. Kleit pikenes, juuksed tehti laineliseks ning kübara­vormi valik oli nüüd rikkalik. Peakatted olid väiksemad kui kunagi varem, neid kanti ühe külje peal ning nimetati fantasii-­kübarateks.

Moes olid nii suured kui ka pisikesed, nii äärega kui ilma ääreta, tiroo­li ja maskiballi kübarad. Daamid olid elegantsed ja peakatteid kanti koketse­lt ­paremale kõrvale lükatuna. Iga kleidi jaoks oli oma ­kübar ning iga kübara jaoks oma kindel kandmise koht ja kella­aeg.

1930. aastate keskpaigas hakkas moejoon muutuma aga rangemaks ning osa daamide peakatteid hakkasid sarnanema meeste kaabudega. Mida ­lähemale kümnendi lõpule, seda maskuliinsemaks muutus naine. Ilmus uus mood polsterdatud õlgade, peene talje ja lühikese seelikuga. Peakatetena kanti kõrge servaga ja teatud nurga all väga tugevalt kaldu kübaraid, mis meenutasid Saksa mundri mütsi.

Appi tuli fantaasia

Hoolimata Teise maailmasõja raskustest mõtlesid moekunstnikud välja uusi stiile. Sõja-aastail kanti fantastilisi kübaravorme, nii keerulisi ja šarmantseid kui tollal pole hiljem nähtud.

Materjalide puuduse tõttu oldi väga leidlikud. Kingi valmistati näiteks puidust, kübaraid ja rahakotte ­pabernöörist, pehmeid barette kostüümi- ja mantliriidest. Moodi tuli jälle vuaalist, siidist ja lihtsamatest kangastest turban. Sageli kattis pead ka tavaline sall või rätik.

Pärast sõda muutusid kübaravormid ja -materjalid lihtsamaks ja domineerima hakkas viltkübar. Alles 1950. aastail hakati kandma parematest materjalidest kübaraid. Samuti vormiti ümber kvaliteetsest vildist enne­sõjaaegseid peakatteid.

Kübaramood 20. sajandi esimesel poolel  Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Autor: Helle Avila, Eesti Ajaloomuuseum

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)register@imelineajalugu.ee
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044rain.vaat@aripaev.ee
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250alo.lohmus@aripaev.ee
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044kairi.kalmann@aripaev.ee
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044piret.pihlak@aripaev.ee
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657robin.tiits@aripaev.ee