Kui tihti oled mõelnud, kuidas sünnivad legendid, lood ja mis moodi on kirjutatud ajalugu? Mõnikord saab toetuda täpsetele faktidele ja dokumentidele, kuid vahel ainult tuletada ja üksnes aimata, kuidas mõni sündmus on aset leidnud. Alljärgnev pajatab õpetliku ja põneva loo ühest huvitavast fotokollektsioonist ja selle salapärasest autorist.

Olles veel verinoor koguhoidja, sattusin koos kolleegidega 2008. aasta lumisel varakevadel Kadriorgu, et vastu võtta üht keldrileidu. Pimedasse Vesivärava tänava koridori oli juba valmis tõstetud suur vineerkarbitäis klaasnegatiive.
Üleandja, proua Valve, toona juba 92aastane vanadaam, teadis rääkida, et need negatiivid on seotud kunagise kuulsa fotograafi Dubasega, kes töötas vendade Parikaste foto­ateljees ning suri juba Eesti Vabadussõjas. Fotograaf Dubas elanud sellessamas Vesivärava tänava majas.

Kui paarikilogrammine pakk klaasnegatiive jõudis steriilsesse muuseumikeskkonda, läbis see regulaarsed toimingud: puhastuse, pakendamise ja digiteerimise. Olulisem materjal negatiividest liikus muuseumi põhikogusse, kus iga foto sai omale spetsiaalse numbri ja kirjelduse ning on sellest ajast peale kõigile huvilistele digitaalsena vabalt vaadeldav muuseu­mide infosüsteemis (muis.ee). Teine osa negatiividest liikus n-ö anonüümsena muuseumi abikogusse oma aega ootama.