Värsked uurimused näitavad, et kiviaja eurooplased ei erinenud meist just eriti palju. Siiani on teadlaste seas levinud arvamus, et kiviajal saadi lapsi väga noores eas, sest toonane eluiga oli lühike. Selline arvamus osutus nüüd valeks.

Taani Aarhusi ülikooli ja Saksa Max Plancki instituudi teadlased uurisid nüüdis­inimese genoomi seda osa, mille oleme pärinud neandertallastelt. See moodustab umbes 2% kogu genoomist. Nende geenide mutatsioonide põhjal järeldasid teadlased, et kiviaja inimene sai lapsevanemaks alles ligikaudu 30aastaselt. Näiteks Eestis on täna­päeval esmassünnitajate keskmine vanus 28,2 aastat.

Meie geenides on palju mitme­suguseid mutatsioone, millest mõnd esineb sagedamini nendel inimestel, kelle vanemad olid nende sündides vanemas eas. Neid mutatsioone uurides saavadki teadlased määrata, kui vanad olid kiviaja inimesed, kui nad lapsi said.