Geeniandmed näitavad, et ka kiviaegsed inimesed lükkasid karjääri tegemise nimel lapsesaamise edasi.
© Shutterstock
JANNIK PETERSEN
9. VEEBRUAR 2022
Värsked uurimused näitavad, et kiviaja eurooplased ei erinenud meist just eriti palju. Siiani on teadlaste seas levinud arvamus, et kiviajal saadi lapsi väga noores eas, sest toonane eluiga oli lühike. Selline arvamus osutus nüüd valeks.
Taani Aarhusi ülikooli ja Saksa Max Plancki instituudi teadlased uurisid nüüdisinimese genoomi seda osa, mille oleme pärinud neandertallastelt. See moodustab umbes 2% kogu genoomist. Nende geenide mutatsioonide põhjal järeldasid teadlased, et kiviaja inimene sai lapsevanemaks alles ligikaudu 30aastaselt. Näiteks Eestis on tänapäeval esmassünnitajate keskmine vanus 28,2 aastat.
Meie geenides on palju mitmesuguseid mutatsioone, millest mõnd esineb sagedamini nendel inimestel, kelle vanemad olid nende sündides vanemas eas. Neid mutatsioone uurides saavadki teadlased määrata, kui vanad olid kiviaja inimesed, kui nad lapsi said.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud