Kiviaja lapsevanemad olid seni arvatust vanemad

Geeniandmed näitavad, et ka kiviaegsed inimesed lükkasid karjääri tegemise nimel lapsesaamise edasi.

© Shutterstock

JANNIK PETERSEN

9. VEEBRUAR 2022

Värsked uurimused näitavad, et kiviaja eurooplased ei erinenud meist just eriti palju. Siiani on teadlaste seas levinud arvamus, et kiviajal saadi lapsi väga noores eas, sest toonane eluiga oli lühike. Selline arvamus osutus nüüd valeks.

Taani Aarhusi ülikooli ja Saksa Max Plancki instituudi teadlased uurisid nüüdis­inimese genoomi seda osa, mille oleme pärinud neandertallastelt. See moodustab umbes 2% kogu genoomist. Nende geenide mutatsioonide põhjal järeldasid teadlased, et kiviaja inimene sai lapsevanemaks alles ligikaudu 30aastaselt. Näiteks Eestis on täna­päeval esmassünnitajate keskmine vanus 28,2 aastat.

Meie geenides on palju mitme­suguseid mutatsioone, millest mõnd esineb sagedamini nendel inimestel, kelle vanemad olid nende sündides vanemas eas. Neid mutatsioone uurides saavadki teadlased määrata, kui vanad olid kiviaja inimesed, kui nad lapsi said.

„Tulemused ütlevad meile, et need inimesed, kelle puhul me geenipärandi põhjal eeldame, et nendel olid vanad vanemad, said ka ise lapsi vanemas eas,“ selgitas Moisès Coll Macià Aarhusi ülikoolist.

Teadlased arvutasid välja kiviaja lapse­vanemate vanused. Alles seejärel arvutati välja, mitu põlvkonda on viimase 40 000 aasta jooksul sündinud.

Järgmiseks nuputavad teadlased, miks meie esiisad ja -emad laste saamisega viivitasid ning kuidas korrigeerida meie ettekujutust toonasest elust.

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress