Kiviaja lapsevanemad olid seni arvatust vanemad

Geeniandmed näitavad, et ka kiviaegsed inimesed lükkasid karjääri tegemise nimel lapsesaamise edasi.

© Shutterstock

JANNIK PETERSEN

9. VEEBRUAR 2022

Värsked uurimused näitavad, et kiviaja eurooplased ei erinenud meist just eriti palju. Siiani on teadlaste seas levinud arvamus, et kiviajal saadi lapsi väga noores eas, sest toonane eluiga oli lühike. Selline arvamus osutus nüüd valeks.

Taani Aarhusi ülikooli ja Saksa Max Plancki instituudi teadlased uurisid nüüdis­inimese genoomi seda osa, mille oleme pärinud neandertallastelt. See moodustab umbes 2% kogu genoomist. Nende geenide mutatsioonide põhjal järeldasid teadlased, et kiviaja inimene sai lapsevanemaks alles ligikaudu 30aastaselt. Näiteks Eestis on täna­päeval esmassünnitajate keskmine vanus 28,2 aastat.

Meie geenides on palju mitme­suguseid mutatsioone, millest mõnd esineb sagedamini nendel inimestel, kelle vanemad olid nende sündides vanemas eas. Neid mutatsioone uurides saavadki teadlased määrata, kui vanad olid kiviaja inimesed, kui nad lapsi said.

Tule minevikku!

Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress