Vanaaja maaharijad tõmbasid globaalse soojenemise käima

© Getty Images

BUE KINDTLER-NIELSEN

1. JAANUAR 2019

Kui kiviaja inimesed ligikaudu 11 500 aastat tagasi nisu, herneid ja läätsesid kasvatama ning lehmi ja sigu pidama hakkasid, muutsid nad Maa kliimat. Sellisele järeldusele jõuti hiljuti aja­kirjas Scientific Reports avaldatud uues teadustöös.

„Varase maaharimiseta oleks maakera kliima praegu palju jahedam,“ ütles uurimust juhtinud vanemteadur Stephen Vavrus.

Teadlased võrdlesid viimase 11 500 aasta kliimat varasemate perioodidega. Nende mudeli järgi selgus, et kliimat iseloomustas miljardite aastate kestel kindel tsükliline rütm: jääaeg asendus soojemate perioodidega, mil kasvuhoonegaaside sisaldus õhus oli suurem, kuid seejärel kliima tasapisi taas jahenes. Umbes 5000 aastat tagasi selline tsüklilisus aga muutus ning süsihappegaasi ja metaani sisaldus atmosfääris hakkas suurene­ma. 1850. aastal oli temperatuur põhjapoolusel kuus kraadi kõrgem kui kliima­tsüklis samale ajale vastaval varasemal perioodil. See põhjapanev muudatus kliimatsüklis langeb ajaliselt kokku maaharimise algusega.

Uurimuse üks järeldusi on, et kui inimene oma tegevusega kliimat 5000 aasta jooksul ei mõjutanuks, oleksime praegu teel uude jääaega.

Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€!

Telli Imeline Ajalugu püsimaksega 10,95 € ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tasud ühe kuu kaupa
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress