1985. aastal sai Mihhail Gorbatšovist Nõukogude Liidu liider. Ta soovis reformida diktaatorlikku riiki, kus inimeste elu läks üha kehvemaks. Stalin oli aga suurriigi vundamendi alla jätnud tiksuva pommi.
© Peter Turnley / Getty Images & Wojtek Laski / Getty Images & Shutterstock
POUL SIERSBAEK
1. OKTOOBER 2021
Mihhail Gorbatšov istus Krimmi poolsaarel oma datšas ehk suvemajas. Oli 18. august 1991. Kaks nädalat oli Nõukogude Liidu president ja kommunistliku partei juht veetnud puhkusel, nähes samal ajal suurt vaeva kõnega, mille ta pidi peagi Moskvas pidama. Päev enne pealinna lendamist vaevles president ikka veel kirjutuslaua taga, silmitses Musta merd ja redigeeris teksti.
Selle kõne kavatses perestroika isa ette kanda uue liidulepingu sõlmimisel.
Tolle lepinguga pidid Nõukogude Liidu vabariigid kinnitama jätkamist uuenenud Nõukogude Liidus, saades vastutasuks senisest pisut suurema autonoomia. Liiduleping pidi põlistama perestroika ehk riigi uuendamispoliitika ja demokratiseerimise senised saavutused, ent samas säilitama ühtse suurriigi. Gorbatšov lihvis tähtsa sündmuse puhul iga lause sõnastust ning tõrjus mõtteist mõru teadmise, et iseseisvusmeelsed Balti riigid, Gruusia, Moldaavia ja Armeenia olid juba ette lepingust keeldunud.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud