Tule minevikku!

Häbi ajas naised surma Kuni 1970. aastateni oli lääneriikides raseduse katkestamise levinuim vahend söövitava aine süstimine emakasse. Tuhanded naised läksid nurgaarsti juurde, et pääseda vallasemaduse häbist. © NTB SCANPIX / AKG-IMAGES / RITZAU SCANPIX NATASJA BROSTRÕM 26. APRILL 2022 3 min read Iga tänavalt kostev heli pani trepikojas seisva Lisa hirmust võpatama. Kopenhaageni agulihääled tekitasid noores naises hirmu, sest ta ise oli sooritamas kuritegu. Lisa uuris uksesilte ning leidis lõpuks sama nime, mis seisis ka tema käes oleval sedelil. Ta tõstis käe ja lasi uksekella. Avas vanem naine. Ta juhatas Lisa korteri kööki, käskil tal riided seljast võtta ja heita lauale, jalad laiali. Pesupalist tõmbas naine süstlasse seebivett ja pritsis selle Lisa alakehasse. „Ma maksin 250 krooni ning lamasin pärast protseduuri põrandal,“ meenutas Lisa hiljem. Noor naine lasi teha nurgaarstil illegaalse abordi 1960. aastate levinuimal meetodil ehk seebiveesüstiga. <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/A-1.png" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/A-1.png 600w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/A-1-300x300.png 300w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/A-1-150x150.png 150w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/A-1-100x100.png 100w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/A-1-75x75.png 75w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/A-1-350x350.png 350w" alt="" width="600" height="600" /> Sageli kasutatud abordimeetod oli erilise fenooliga seebi pritsimine emakasse. Fenool on tugevasti söövitav hape, mis suudab loote tappa. © MUSEUM OF CONTRACEPTION & ABORTION Peagi sai Lisa koju. Järgmistel päevadel oli Lisa kõrges palavikus ja alakõhust tuli pidevalt verd. Seebiveemeetod oli komplikatsioonide poolest kurikuulus, kuid 1964. aastal, mil see sündmus toimus, ei olnud Lisal muud valikut. Tahtlik abort oli keelatud, kui seda ei õigustanud mingi eriline põhjus, näiteks rasestumine verepilastuse tagajärjel. Nagu miljonid teised naised üle maailma, pidi noor taanlanna kasutama äärmuslikke vahendeid, et abieluväline sünnitus ei tooks kaasa töökoha kaotust ega paneks teda inimeste põlu alla. Spastiliste valuhoogude tõttu Lisa lõpuks hospitaliseeriti. Illegaalne abort oli läinud kohutavalt valesti. Taani pasta eemaldas loote Enne Lisa saatuslikku kohtumist nurgaarstiga oli võitlus abordivabaduse nimel kestnud juba aastakümneid. 20. sajandi alguses said mitme Euroopa riigi naised hääleõiguse, kuid mitte abordiõigust. 1920. aastal anti selline võimalus ainult kommunistliku Venemaa naisseltsimeestele. Kommunistide eesmärk oli vabastada naine perekondlikest kohustustest, et ta saaks pühenduda kommunismi ülesehitamisele. Liiga palju lapsi sidus naise perekonnaga, mis oli varajaste kommunistide jaoks kahtlane kodanlik igand. Sellisest vaatest loobuti Stalini ajal, mil traditsiooniline perekond tõsteti taas ausse ja abort keelati. „Korratus seksuaalelus on täielikult kodanlikku päritolu. Inimene, kes ei võta abielu tõsiselt ja jätab oma lapsed saatuse hooleks, on tavaliselt ka halb töötaja,“ õpetas ajaleht Pravda tollal oma lugejaid. Nõukogude Liidus, sh okupeeritud Eestis, taaslegaliseeriti abort alles 1955. aastal. Tee abordivabaduse poole Aegade jooksul on vaated abordile ulatunud seinast seina. Mõnes ühiskonnas on lootesse suhtutud ükskõiksusega, ent mõnes on aborti karistatud surmaga. © WELLCOME IMAGES Loode kuulus mehele Rooma impeeriumis ja vanas Kreekas pidi naine või naisori abordiks saama vastavalt abikaasa või omaniku loa. Laps kuulus majaperemehele. Loata aborditegemist karistati naisorja piitsutamise või sõnakuulmatu abikaasa pagendamisega. © FALKENSTEINFOTO Kirik kõhkles Paavst Sixtus V kehtestas 1588. aastal täieliku abordikeelu, kuna uskus, et elu algab eostamisest. Kolm aastat hiljem lubas paavsti järeltulija taas varajase abordi. Tänapäeval on katoliku kiriku seisukoht, et abordi tegemisele peab järgnema kogudusest väljaheitmine. © MARY EVANS PICTURE LIBRARY Kui loote liigutused olid tunda, võis abort tuua surmanuhtluse 1803. aastal võtsid britid vastu seaduse, mis muutis illegaalseks abordi tegemise pärast seda, kui on tunda loote liigutusi (umbes 18. nädalal). Kuna hilisemat aborti peeti mõrvaks, oli võimalik karistus surmanuhtlus. <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/N.-Margaret_Sanger_half-length_portrait_seated_behind_desk_surrounded_by_twelve_other_women_-_Underwood__Underwood_Studios_N.png" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/N.-Margaret_Sanger_half-length_portrait_seated_behind_desk_surrounded_by_twelve_other_women_-_Underwood__Underwood_Studios_N.png 600w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/N.-Margaret_Sanger_half-length_portrait_seated_behind_desk_surrounded_by_twelve_other_women_-_Underwood__Underwood_Studios_N-300x200.png 300w" alt="" width="600" height="400" /> © LIBRARY OF CONGRESS Lisati erandid 1930. aastail oli abort mitmes lääneriigis lubatud juhul, kui naine oli vaimuvaene ning võis sünnitada rumalaid lapsi. Mõnel pool võisid aborti teha ka vägistamisohvrid. © RITZAU SCANPIX Võitis vaba abort Nõukogude Liidus, sh okupeeritud Eestis, legaliseeriti abort 1955. aastal. Läänemaailmas arenes 1960. aastail abordivõitlus ning järgmisel kümnendil abort legaliseeriti. Varakommunistliku Venemaa abordipoliitika inspireeris aga Lääne-Euroopa vasakpoolseid ja naisõiguslasi, kes hakkasid võitlema vabatahtliku emaduse poolt. „Ei saa olla vabatahtlikku emadust, kui aborti ei legaliseerita juhtudel, mil laps on soovimatu,“ ütles taanlanna Marie Nielsen, kes 1925. aastal asutas Töölisnaiste Valgustusliidu. See liit soovis koolides teha valgustustööd eostumise ärahoidmise ja seksuaalhariduse vallas. see aga põhjustas suurt nördimust. Abordi ja raseduse ennetamise teemat peeti ebamoraalseks. Arvati, et need teemad tekitavad lastes ja noortes siivutuid mõtteid. Vastu oli ka kirik, mis sätestas, et loode on elusolend alates eostamise hetkest. Abordi tegemine või esilekutsumine rikub seetõttu piibli kümne käsu viiendat käsku „Sina ei tohi tappa“ ja on patt jumala loodu vastu. Keskajal püüti aborti esile kutsuda, juues mitmesuguseid taimemikstuure. © HERBARIUM Teadus muutis abordi mõrvaks Õigus aborti teha oleneb ühiskonna tõekspidamistest näiteks selle kohta, kas lootel on hing. 19. sajandil leidsid arstid, et pärast eostamist tekib elusolend. Abort oli seetõttu täielikult keelatud. Antiikaja naised teadsid paljusid nippe, kuidas teha aborti enne 18. rasedusnädalat ehk seni, kuni loodet ei olnud tunda. Toonane loogika ütles, et kui midagi märgatavat end naise alakehas ei liigutanud, siis ei olnud loode ka elus. Üks meetod abordi esilekutsumiseks oli teatud taimede keeduvedeliku neelamine. 13. sajandil leidis kristlik filosoof Aquino Thomas, et loode saab hinge alles 40–80 päeva pärast eostamist. Aborti pidas ta siiski valeks. Kui arstid said 19. sajandil enda käsutusse mikroskoobid, saadi teadlikuks asjaolust, et looterakud elavad isegi kõige varasemas staadiumis. Suhtumine aborti muutus peagi radikaalselt. Läänemaailmas hakati aborti pidama mõrvaks. Paljud arstid toetasid seda seisukohta, sest soovisid kaitsta rasedaid naisi, kes tihti tegid aborti kohutavates ja eluohtlikes tingimustes. Näiteks võisid nad juua mürgiseid segusid või neil võis tekkida nurgaarstide tehtud abortide tagajärjel eluohtlikke põletikke ja verejookse. Näita rohkem Seda seisukohta toetas valdav osa rahvast, vastu olid ainult üksikud, näiteks Taani liberaalne arst Jonathan Leunbach. Ta sai rahvusvaheliselt tuntuks oma pasta ehk vee ja desinfitseeriva karbolseebi segu järgi, milleks inspireeris teda üks Saksa farmatseut. Leunbach jagas retsepti diskreetselt naistele, kes said ise pastat teha ning selle alakõhtu pritsida, kasutades apteegist ostetud süstalt. Seep eemaldas loote, kuid protseduur võis alakehas põhjustada põletikku, veritsemist ja kõrget palavikku. Tahtmatult rasestunud naised võtsid ikkagi selle riski, eriti kui rasedused kippusid üksteisele järgnema. Naised pommitasid Taani arsti kirjadega, anudes abi. Okupatsioon katkestas abordidebati Taanis oli illegaalse abordi tegemise eest karistuseks kuni kaks aastat vanglat. Leunbach ei olnud alguses abordi toetaja, kuid ta tuli naiste palvetele vastu. Mässulisel arstil õnnestus katkestada 300 rasedust, enne kui talle mõisteti 1936. aastal kolmekuuline vabadusekaotus illegaalsele abordile kaasaaitamise eest. „Kui see oli võimalik, aitasin ma naisi. Sellist otsust langetades pidin loomulikult tagajärgede eest vastutama ja olin selleks valmis!“ rääkis arst. Leunbachi karistus, mis oli suurimast ettenähtud karistusmäärast palju leebem, tekitas kõmu ja sundis Taani poliitikuid oma suhtumist muutma. Mõne aasta pärast said Taani naised ühena esimestest läänemaailmas õiguse meditsiiniliselt abistatud abordile. See polnud aga veel abordivabadus, sest protseduur oli lubatud üksnes kaalukate põhjuste olemasolul, näiteks juhul, kui rasedus ähvardas naise elu. Seda eeskuju järgis 1938. aastal ka Rootsi. Norra parlament asus samasugust eelnõu arutama 9. aprillil 1940, kuid samal päeval ründas riiki Natsi-Saksamaa, mille seaduste järgi järgnes abordi tegemisele kuni 10aastane vangistus. Norra abordidebatt seiskus aastaiks. Teise maailmasõja ajal tuli tööturule järjest rohkem naisi, ent abordiõigust see kaasa ei toonud. Vastupidi, Ameerika Ühendriikide ajakiri Ladies’ Home Journal kirjutas 1942. aastal, et naised peavad saama palju lapsi, et korvata inimelude kaotust sõjas. Alistatud Prantsusmaa natsisõbralik Vichy valitsus pidas aborti riiklikult ohtlikuks kuriteoks, mis jättis riigi ilma tulevastest sõduritest. Seetõttu giljotineeriti 1943. aastal teenijanna Marie-Louise Giraud, keda süüdistati 27 abordis. Temagi oli kasutanud seebiveega täidetud süstla meetodit. Giraud’ mees hukati samuti. <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/E-1.png" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/E-1.png 600w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/E-1-300x300.png 300w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/E-1-150x150.png 150w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/E-1-100x100.png 100w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/E-1-75x75.png 75w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/E-1-350x350.png 350w" alt="" width="600" height="600" /> Prantslanna Marie-Louise Giraud giljotineeriti avalikult pärast seda, kui ta oli süüdi mõistetud 27 abordi tegemise eest. © OSPHERES Pärast sõda jätkas Leunbach oma praksises naiste ja tüdrukute aitamist, kuid siis sai ta seda teha varasemast legaalsemalt. Arsti juurde tulnud naine sai rahulikult ja kiirustamata võtta pessaari mõõdud ning õppida seda paigaldama. Rasestumisvastased vahendid olid olemas juba 19. sajandi lõpus, kuid mitmes riigis keelasid seadused nende kasutamist. Ameerika Ühendriikides näiteks oli ebaseaduslik pessaare saata, importida ning isegi nende kohta infot jagada. Alles 1936. aastal lubas üks pöördeline kohtuasi pessaaride riiki importimise. Skandinaavia maades käis ajalehtede lugejakirjade veergudel ja ka erialaringkonnis tuline debatt nii abordi kui ka rasestumisvastaste vahendite teemal. Nende vastased arvasid, et kui rasedust on kerge vältida ja lootest hõlbus vabaneda, muutuvad naised kergemeelseteks. Sotsioloogiaprofessor Knud Wieth-Knudsen ennustas 1951. aastal kaitstud dissertatsioonis „Rasedusseadus, loodete tapmine ja lapsemõrv“, et niisugused meetmed toovad kaasa neegripärase liiderlikkuse. Leunbach kaitses ennast loengutes ja artiklites: „Kui ma näen, et meie riigi naised väärkohtlevad teadmatusest oma keha, siis pean ma andma oma panuse, et neid õnnetusi ära hoida.“ Ehkki ametlik abort ei olnud Ameerika Ühendriikides võimalik, jagasid ka seal arstid salaja Leunbachi pastat, kui nende juurde ilmus nutetud silmadega naine. Üks selline tohter oli mustanahaline Edgar Keemer. Tema hilisemate mälestuste põhjal teostati protseduuri 10 minuti jooksul diivanil ning 18 tunni pärast tõukas pasta loote välja. Alguses oli Keemer abordi vastu, kuid ta muutis oma meelt, kui üks vallaline rase naine sooritas enesetapu, kui Keemer oli tema abordipalve tagasi lükanud. Ühiskond ei sallinud vallalist rasedat Aborditaotlejate suurima rühma moodustasidki vallalised naised. „Ebaseadusliku lapse“ sünnitamine oli mitte üksnes kohutavalt häbiväärne, vaid sellel oli palju reaalseid tagajärgi. Kui vallaline rase naine ei saanud oma kasvavat kõhtu enam varjata, siis vallandati ta töölt või kõrvaldati õpinguilt. Paljud vallalised lapseootel naised visati perekonnast välja või peideti religioossetesse emaduskliinikutesse, nagu Londoni lähedal asunud Birdhurst Lodge. „Ma ootan last ja nüüd on minu pere mu maha jätnud,“ kirjutas üks õnnetu naine 1950. aastal enne Birdhurst Lodge’i saatmist oma sõbrale. Tohutu hirm saada üksikemana häbimärgistatud või lihtsalt suutmatus veel üht suud toita pani rasedad proovima meeleheitlikemaid aborditehnikaid. Mõni hüppas korduvalt köögilaualt alla, teised neelasid söövitavat kustutatud lupja, lootes lootest lahti saada. Kõige tavalisem meetod oli kudumisvarda või riidepuu torkamine alakõhtu, et platsentat augustada. „Ma istusin kaua ning nägin ränka vaeva, et kudumisvarras ei ulatuks emakasse sügavamale kui kaks sentimeetrit. Ma pidin pikalt istuma, enne kui see õnnestus ja sinna tekkis auk. Ma nurisünnitasin veevaadis,“ meenutas üks taanlanna 1940ndail kodus tehtud aborti. Vale punkteerimine võis hävitada emaka alatiseks, kuid naised kartsid häbi rohkem kui vigastust. Ainus alternatiiv omakäelisele kodusele abordile oli otsida mõni kahtlane nurgaarst. Rohkem vedas neil, kes tundsid mõnd päris arsti, kes nõustus kinniste uste taga salaja aborti tegema. Nende kontakte jagasid naised diskreetselt üksnes omavahel, sest telefoniraamatuis ja ametlikes teatmikes neid teenuseid mõistagi ei reklaamitud. Üks argument, miks abort oli keelatud, oli hirm, et muidu hakkavad prostituudid ja liiderlikud naised kõigi meestega pidurdamatult seksima. © HISTORICAL PICTURE ARCHIVE / GETTY IMAGES Eluohtlikke aborte tehti kudumisvardaga Et loodet eemaldada, augustas rase naine ise või nurgatohter pika terava esemega platsenta. Meetod oli keeruline ja ohtlik, kuna naine võis surra verekaotuse või põletiku tagajärjel. Oskuslik arst oli haruldus Parimad nurgatohtrid kasutasid kõigepealt speekulit ehk tupepeeglit. Sellega oli võimalik näha naise emakakaela. Nurgatohter kompas teed Meditsiiniinstrumente oli vähestel tohtritel ja seetõttu avasid nad tupe enamasti sõrmedega. Nii tungisid nad sügavamale raseda vagiinasse ja said samal ajal torgata kudumisvarda emakakaela. Punkteerida tuli täpselt Täpselt nägemata oli raske emakakaela läbistada, ilma et mõni torge valesti läheks. Auk tupe seinas võis põhjustada tõsise põletiku ja palaviku. Platsenta torgati läbi Nurgatohtri kudumisvarras pidi läbima emakakaela ja jõudma emakasse. Kui see läbistas platsenta, pidigi rasedus katkema. Lõpp-protsess oli eluohtlik Järgmistel päevadel pidi naine ootama loote väljumist tupe kaudu. Tagajärjeks oli sageli tugev valu ja eluohtlik verejooks. Ühendriikides jälgis kliinikuid politsei. Naised, keda kahtlustati abordiarsti otsimises, peeti kinni ja kuulati üle. Salajased abordid siiski jätkusid. Doktor Edgar Keemer teadis hästi, et politsei hoidis tema Detroiti kliinikul silma peal, kuid ta tegi siiski tuhandeid aborte, peamiselt vaestele mustanahalistele naistele. 1956. aastal, kui Detroiti politsei tema kliinikusse sisse murdis, plaksatas lõks kinni. Keemer saadeti ebaseaduslike abortide eest 14 kuuks vanglasse. Üks asjaolusid, mis kohtus kõige enam raevu tekitas, oli teadasaamine, et mustanahaline arst oli puudutanud ka valgete naiste privaatseid kehaosi. Professionaalsed arstid, kes olid valmis teostama illegaalseid protseduure, olid siiski kallid ja haruldased. USAs algas hind 15 dollarist, mis praegu võrdub ligikaudu 100 euroga. Skandinaavia naised maksid tavaliselt kuuüüriga võrduva summa. Väga vaesed naised pidid seetõttu sageli leppima võhiklike nurgatohtritega või koguni ise proovima. 1930ndail usutles USA arst Regine Stix tuhandet New Yorgi naist, kes olid teinud ebaseadusliku abordi. Stix tuvastas, et kui protseduuri oli teinud elukutseline arst, oli verejooksu riski määr alla 10 protsendi. Kui naine tegi abordi ise või kasutas iseõppinud nurgatohtri teenust, oli see peaaegu 75 protsenti. Mõnel juhul lõppes protseduur traagiliselt. Üks kolledžitudeng rääkis Stixile kaasõppurist, kes tegi illegaalse abordi nurgatohtri juures: „Ta kartis nii väga teistele rääkida, mida ta teinud oli, et kui tal tekkisid komplikatsioonid, püüdis ta nende eest ise hoolitseda. Ta lukustas end vannituppa ja jooksis vaikselt verest tühjaks, kuni suri.“ 1950. aastail hindasid teadlased, et aastas tegi ebaseadusliku abordi kuni miljon ameeriklannat. Nendest suri vähemalt 5000, näiteks söövitava valgendi süstimise tagajärjel. Suurem osa surnuist olid vaesed mustanahalised naised, kes pärinesid maapiirkonnist, kus arste oli vähe. Need arvud sundisid Ameerika Ühendriikide abordiaktiviste, nagu organisatsioon Jane, nõudma vaba ja ohutut aborti, kuid neid ei kuulatud. Haiglas sai aborti teha üksnes poliitiliselt määratud komisjoni loal ja selle liikmed olid sageli süvausklikud. Kui üks haiglaarst oli soovitanud aborti naisele, kelle tervis oli tõsiselt kehv, siis kutsuti ta osariigi võimuesindajate juurde ja hoiatati, et ta oleks pisut hoolikam. Pärast seda arst rohkem abordisoovitusi ei jaganud. Radikaalsed meetmed Selle asemel õppisid organisatsiooni Jane liikmed nüüd ise aborte tegema. Kui rase helistas nende kontorisse ja ütles parooli „Jane“, siis oli see märk, et ta palus aborti. Protseduure teostati salajastel aadressidel. Erinevalt enamikust teistest läänemaailma riikidest leevendas Rootsi pärast sõda oma abordiseadust. 1946. aastast võisid ka Rootsi teismelised aborti teha, kui nad ei suutnud last ülal pidada. Kümme aastat hiljem järgis ka Taani rootslaste eeskuju, laiendades abordiõiguse kehva närvisüsteemiga rasedatele naistele. Rootsi liberaalsed abordiõigused meelitasid kohale naisi kogu maailmast. Nende seas oli Ameerika televisiooni lastesaadete saatejuht Sherri Finkbine. Ta oli 1962. aastal oma raseduse ajal manustanud hommikuse iivelduse vastu talidomiidi ja kartis, et ravim oli kahjustanud loodet. Selgus, et aborditud lootel puudusidki mõlemad jalad ja üks käsi. Rootsi arstide sõnul ei oleks laps elama jäänud. Kui Finkbine jõudis koju Ameerika Ühendriikidesse, ründas teda ajakirjandus. Küsimusele, miks ta tappis oma lapse, vastas kogu riigis tuntud telesaatejuht: „Kui see peaks taas juhtuma, siis teeksin ma seda uuesti.“ Skandaal tõusis taevastesse kõrgustesse, kuid naise järsk vastus aitas rahva meelsust muuta. Arvamusküsitlusest selgus, et 52 protsenti ameeriklastest pidas Finkbine’i teguviisi õigeks. Krokodillikaka, oopium ja peksmine hoidis lapse ära Suurem osa rahvapäraseid raseduse katkestamise meetodeid on täiesti kasutud, kuid paljudega neist kaasneb suur oht eelkõige naise enda tervisele ja elule. Krokodillisõnnik sulges emaka Vanad egiptlased valmistasid pessaare krokodilli roojast ja meest. Segu moodustas otsekui kummikile, mis naise tuppe paigutatuna sulges emakakaela. See raseduse vältimise meetod oli tol ajal kõige tõhusam. Praetud sibul pidi raseduse katkestama 8. sajandi Indias istus soovimatult rasestunud naine palja alakehaga praetud sibulate portsule. Roa aur pidi loote eemaldama. Meetod oli täielik mõttetus, kuid oli 20. sajandil USAs ikka veel kasutusel. Püreeritud sipelgad olid pettus Kui Rooma naised läksid abordijutuga arsti juurde, kirjutas too välja mikstuuri, mis sisaldas karurasva koos püreeritud sipelgate ja hirvekarvadega. Seguga tuli vagiinat määrida, kuid soovitud toimet sel vaevalt et oli. Peksmine eemaldas loote Kõigil aegadel on soovimatult rasestunud naised püüdnud aborti teha ka hoopide abil. Näiteks Hiinas ja Jaapanis oli levinud meetod alakõhu masseerimine või löömine. Sellega kaasnes suur risk eluohtlike vigastuste tekkimiseks. Oopium ja tärpentin olid imeravimid 20. sajandil jõid naised tärpentini, riitsinusõli ja hiniinivee segu. Veel üks „ravim“ oli džinn, millele lisati metallilaaste ja oopiumi. Protseduurid tegid naise haigeks, kuid raseduse vastu need otseselt ei mõjunud. Tegelikult oli ka Rootsis toona ikka veel palju piiranguid. Naised pidid nii Rootsis kui ka Taanis näiteks tõestama, et nad ei suuda lapse eest hoolt kanda. Taanis taotles 1960. aastail aborti 8220 naist, kuid loa sai ainult 3611. Üks neist, kellele 1964. aastal ära öeldi, oli 20aastane Lisa, kes seetõttu pidigi minema Kopenhaageni agulisse nurgatohtrit otsima. „Ma olin valudes 32 tundi. Haiglas pärisid nad muudkui, kes oli mind aidanud, kuid ma olin lojaalne ega öelnud seda,“ rääkis Lisa hiljem. Õnneks jäi Lisa ellu ega saanud ka püsivaid kahjustusi. Vaba abort sai õiguseks 1960ndaist alates lubati paljudes lääneriikides rasestumisvastaseid tablette kasutada ning kümnendi lõpuks sai selgeks, et alanud oli seksuaalrevolutsioon. Peagi lõi naiste võitlus tõeliselt lõkkele ja kogu läänemaailmas sattusid abordiseadused suure surve alla. Naised läksid tänavaile, et nõuda õigust otsustada ise oma keha üle. „Omaenda kõhu boss,“ maalis üks hollandlanna tindiga oma kõhule, mida ta uhkesti 1971. aasta meeleavaldusel näitas. USAs avaldasid aktivistid meelt vaba abordi poolt, keskendudes oma argumentatsioonis eriti just paljudele vaestele mustanahalistele naistele, kes pärast ebaseaduslikku aborti surid. Selle võitluse üks silmapaistvaimaid isikuid oli doktor Edgar Keemer. „Vaba ja vabatahtlik õigus kontrollida oma elu tuleb anda nii mustadele kui ka valgetele naistele,“ lausus Keemer ajalehes Detroit Free Press. Norma McCorvey (vasakul), paremini tuntud kui Jane Roe, võitis 1973. aastal USA ülemkohtus protsessi Roe vs. Wade. © LORIE SHAULL „Vaba ja vabatahtlik õigus kontrollida oma elu tuleb anda nii mustadele kui ka valgetele naistele,“ lausus Keemer ajalehes Detroit Free Press. 1970. aastail jõudis USA ülemkohtusse üks kohtuasi, mis sai abordi lubamises otsustavaks. Selle juhtumi oli põhjustanud 21aastane Texase naine Norma McCorvey, kes oli rasestunud kolmandat korda ning soovis aborti. Texase seadus lubas aga aborti ainult juhul, kui rasedus ohustanuks naise elu, ning McCorvey pidi lapse sünnitama. Ta otsustas lapse lapsendamiseks ära anda. Pseudonüümi Jane Roe all esitas ta hagiavalduse kohaliku peaprokuröri Henry Wade’i vastu, kuna arvas, et Texase abordikeeld oli USA põhiseaduse vastane. Seda märgilist kohtuprotsessi tuntakse täna kui Roe versus Wade. 1973. aastal otsustas ülemkohus häältega seitse kahe vastu, et kuna põhiseadus tagab eraelu puutumatuse, kuulub selle alla ka abort. Seega rikkus Texase seadus McCorvey vabadust ise enda eest otsustada. Sestpeale oli USAs abort esimesel kolmel raseduskuul vaba ja seaduslik. „Praegu enamikus osariikides jõus olevad kriminaalseadused, mis piiravad aborti, on iganenud“ ütles ülemkohtu kohtunik Harry Blackmun pärast seda ajaloolist istungit. USA abordivastane liikumine, mida paremini tuntakse nime Pro-Life all, on alates 1980. aastaist olnud eriti jõuline. © MSCI Abort on taas surve all 1973. aastal lasi USA ülemkohus kohtuprotsessi Roe vs. Wade tulemusel abordi vabaks, kuid sestsaadik on paljud ameeriklased soovinud otsuse tühistamist. 1980. aastaist on tugevnenud abordivastane liikumine Pro-Life. Kui president Donald Trump määras 2020. aastal ülemkohtusse abordivastase Amy Coney Barretti, oli ilmne, et enamik ülemkohtu kohtunikest on taas abordivastased. Kohtunike seisukoht sai nähtavaks 2021. aasta mais, mil Texase osariik võttis vastu seaduse, et kui loote südamelööke saab näiteks skanneriga tuvastada, siis ei tohi naine enam aborti teha. Tavaliselt võib südamelööke kuulda alates 5.–6. nädalast. Abordipooldajad taotlesid ülemkohtult seaduse blokeerimist, kuid see lükati tagasi. Ameeriklased on oma vaadetes vabale abordile äärmiselt lõhestunud: 48 protsenti on ilmselgelt poolt ja 48 protsenti vastu. Üks vastuväiteid on, et osariigid ei peaks toetama ega maksma abordi eest, mis pole tingitud meditsiinilistest põhjustest. Paljudes paikades üle maailma on naistel abordivõimalusi veel vähem. El Salvadoris, Nicaraguas, Maltal ja Hondurases ei ole neil õigust abordile isegi sel juhul, kui rasedus ähvardab naise elu või naine on rasestunud vägistamise tagajärjel. Näita rohkem Sellega muutus USAs võimalikuks ohutu meditsiiniline abort. Sama debatt tormitses tollal paljudes lääneriikides, sh Taanis, kus 1972. aastal pärast viit parlamendis mahahääletatud seaduseelnõu abort lõpuks lubati. Seadus jõustus järgmisel aastal ja 1975. aastal anti ka Rootsi naistele võimalus teha aborti ilma liigsetele küsimustele vastamata. Tänapäeval on naistel abordile ligipääs umbkaudu 34 protsendis maailma riikides. See aga pole olnud sugugi ühesuunaline protsess. Näiteks Nõukogude Liidu satelliitriigis Poolas lubati abort alates 1956. aastast ning sinna reisisid rasedust katkestama isegi Rootsi naised. Pärast kommunistide võimu kukutamist 1990. aastail hakati Poolas abordiõigust hoopis piirama. Loe lisaks Leslie J. Reagan When Abortion Was a Crime: University of California Press, 1998 Else Sander Provocatus, Rosinante, 1983 Related Posts edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Sõjahull kuningas Karl XII juhtis Rootsi riigi hukatusse ning põgenes luksuslikule puhkusele Türgi sultani juurde" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400-Karl_XII_and_Ivan_Mazepa_after-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400-Karl_XII_and_Ivan_Mazepa_after-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400-Karl_XII_and_Ivan_Mazepa_after-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Ühiskond Sõjahull kuningas Karl XII juhtis Rootsi riigi hukatusse ning põgenes luksuslikule puhkusele Türgi sultani juurde by Troels Ussing & Andreas Abildgaard 3 päeva ago edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Suur lugu Hispaania kodusõjast: fašismi peatamine jäi räbaldunud rõivais väe hooleks" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/Lead-600x400-1-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/Lead-600x400-1-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/Lead-600x400-1-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Lahingud Suur lugu Hispaania kodusõjast: fašismi peatamine jäi räbaldunud rõivais väe hooleks by Mikkel Larsen & Bue Kindtler-Larsen 4 päeva ago Load More Related Posts edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Sõjahull kuningas Karl XII juhtis Rootsi riigi hukatusse ning põgenes luksuslikule puhkusele Türgi sultani juurde" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400-Karl_XII_and_Ivan_Mazepa_after-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400-Karl_XII_and_Ivan_Mazepa_after-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400-Karl_XII_and_Ivan_Mazepa_after-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Ühiskond Sõjahull kuningas Karl XII juhtis Rootsi riigi hukatusse ning põgenes luksuslikule puhkusele Türgi sultani juurde Sõjahull kuningas juhtis Rootsi hukatusse Karl XII jumaldas sõdimist, kuid tema kergemeelsus läks Rootsile maksma suurriigi positsiooni. Selmet Poltava all... by Troels Ussing & Andreas Abildgaard 9. sept. 2022 edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Suur lugu Hispaania kodusõjast: fašismi peatamine jäi räbaldunud rõivais väe hooleks" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/Lead-600x400-1-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/Lead-600x400-1-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/Lead-600x400-1-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Lahingud Suur lugu Hispaania kodusõjast: fašismi peatamine jäi räbaldunud rõivais väe hooleks Fašismi peatamine jäi räbaldunud rõivais väe hooleks 1936. aastal korraldas kindral Franco võimu saavutamiseks riigipöörde ja päästis valla Hispaania kodusõja.... by Mikkel Larsen & Bue Kindtler-Larsen 9. sept. 2022 edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Tänapäeva humanistlike Põhjamaade Soome-Rootsi-Norra-Taani lähiajaloos on õige mitmeid musti plekke" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400_pohjamaade-must-sydametunnistus_A_P-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400_pohjamaade-must-sydametunnistus_A_P-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400_pohjamaade-must-sydametunnistus_A_P-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Igapäevaelu Tänapäeva humanistlike Põhjamaade Soome-Rootsi-Norra-Taani lähiajaloos on õige mitmeid musti plekke Põhjamaade must minevik Põhjamaade südametunnistusel on mitmesuguseid minevikus toime pandud jõledusi, nagu naiste-laste massihukkamised, LSD-eksperimendid homoseksuaalidega ja sundsteriliseerimine.© Julius Jääskeläinen... by Jonas Terney Arason & Bue kindtler-Nielsen 9. sept. 2022 edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Seksidroog osutus surmavaks mürgiks: saladuslik mõrvalugu Austria-Ungari keisririigist" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/box2-600x400-1-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/box2-600x400-1-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/box2-600x400-1-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Kuritöö ja karistus Seksidroog osutus surmavaks mürgiks: saladuslik mõrvalugu Austria-Ungari keisririigist Seksidroog osutus surmavaks mürgiks Kümme Austria-Ungari ohvitseri said 1909. aastal kingiks tablette, mis väidetavasti pidid suurendama vastupidavust voodis. Kingitused saatis... by Else Christensen 9. sept. 2022 edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Nutikad keskaja naised tüssasid kavalate nippide abil neitsikontrolli, et ikkagi tanu alla saada" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/shutterstock_212990821-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/shutterstock_212990821-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/shutterstock_212990821-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Igapäevaelu Nutikad keskaja naised tüssasid kavalate nippide abil neitsikontrolli, et ikkagi tanu alla saada Keskaja naised tüssasid neitsikontrolli Tuhande aasta eest võis neitsilikkuse kaotus purustada naise unistused. Et ikkagi tanu alla pääseda, võtsid kavalad... by Linda Corfitz Jensen 9. sept. 2022 Tags: First Second Third Forth Fifth Sixth

Häbi ajas naised surma

Tule minevikku!

Kingitus väärtusega 53€!

Toimetus

Tellimine

Reklaam ajakirjas

Imelise Ajaloo raamatud

Privaatsustingimused

Üldtingimused

Kirjuta meile

© 2023 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud

Tere Tulemast tagasi!

Loo uus kasutaja!

Taasta enda parool