Jõhker massimõrv kiviaegses Hiinas

Arheoloogid leidsid Hiinast 41 ilma peata skeletti. Tegu on kiviaegse erakordselt brutaalse tapmise tunnistajatega – skeletid kuulusid nimelt lastele ja naistele.

© Qian Wang/Texas A&M University School of Dentistry

BUE KINDTLER-NIELSEN

15. NOVEMBER 2023

Rünnak, mille käigus õnnetud inimesed peadest ilma jäid, leidis aset umbes 4100-4400 aastat tagasi praeguse Hiina lõunaosas, Honghe prefektuuris. Kiviaegne asulakoht, kus õõvastavad leiud tehti, on arheoloogidele tuntud juba 1990ndatest aastatest. Piirkonnas on õigupoolest mitmeid kiviaega dateeritud asulakohti, alates 2013. aastast on sealkandis tehtud kuus väljakaevamist.

Viimase arheoloogilise uuringu käigus leidsid arheoloogid kahest hoonest ja kolmest hauast 68 skeletti, neist 41 olid ilma peata. Iseäranis üks massimõrva uurimisel avastatud detail kõneles erakordsest julmusest – nimelt olid kõik ohvrid lapsed ja naised.

Pead võidi eemaldada rituaalsetel põhjustel

Teadaolevalt oli vaenlastelt peade eemaldamine kiviaegses Aasias laialt levinud. Seda võidi teha kahel põhjusel – päid võidi hinnata kui trofeesid või siis usuti, et vaenlase pea endale võtmisega saadi endale ka vaenlase elujõud. On teada leide, mis tõendavad, et sõdurid võtsid alistatud sõjameestel pead maha ja viisid mujale.

Alistatud vaenlastelt peade eemaldamist on kiviaegses Aasias täheldatud ka varem, kuid senised leiud kahvatuvad uue avastuse mastaapsuse kõrval.

© Qian Wang/Texas A&M University School of Dentistry

Väljakaevamiste käigus leidsid arheoloogid mitmeid esemeid, näiteks kivist teramike ja luust pidemega nuge. Skelettidele jäänud jäljed näitavad, et sarnaseid relvi kasutati mõrvatutelt peade eemaldamiseks.

© Qian Wang/Texas A&M University School of Dentistry

Nüüdne väljakaevamine viitab aga, et Honghe asundusse mindi just selleks, et tappa sealsed lapsed ja naised, ning tulemuseks oli erakordselt julm massimõrv – nii kirjutatakse väljakaevamist kajastavas artiklis, mis ilmus ajakirjas Archaeological and Anthropological Sciences.

Asula, kust julma massimõrva tunnistajad leiti, oli kindlustatud. See näitab, et Honghe inimeste ja piirkonnas elavate naaberhõimude vahel pidi olema konflikte ka varem.

Enamik Honghe asunduse elanikest olid arvatavasti põlluharijad, kalurid või kütid. Massimõrva uurinud arheoloogid oletavad, et rivaalitsev hõim otsustas Honghe inimeste lapsed ja naised mõrvata, et hävitada nende suguharu elujõud. Ründajad võtsid paljude tapetute pead trofeedena kaasa.

Uurijate arvates võisid Honghe hõimu mehed massimõrva toimumise ajal eemal viibida. Mitte midagi kahtlustavatena koju naastes leidsid nad eest oma armsamate jõhkralt moonutatud surnukehad. Hõimu mehed matsid seejärel tapetud lähedased kahte hoonesse ja jätsid asula maha.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress