Hiinlased rügasid end surnuks

Esimese üle Ameerika mandri ulatuva raudtee ehitamine oli USA ajaloo üks suurimaid saavutusi. Ettevõtmine toimus aastail 1863–1869, nõudis tohutut pingutust ja oli eluohtlik. Tööst olid huvitatud ainult vaesed hiinlased ja iirlastest immigrandid, kuna neil ei olnud muud valikut.

© North Wind Picture Archives / Imageselect

ESBEN MØNSTER-KJÆR

1. APRILL 2021

Oli 10. mai 1969. Rongide ja autodega viidi 30 000 ameeriklast Utah’ osariigis asuvasse paika, mille nimi on Promontory Summit. Sealses kõrbes, kuhu oli sada aastat varem paigaldatud üle kogu mandri ulatuva raudtee viimane rööbas, seisid nad nüüd ja higistasid, tähistades raudtee aasta­päeva. Raudtee, mis ühendab Ameerika Ühendriikide idarannikut lääne­ranniku Californiaga, oli olnud noore rahva üks suurimaid pingutusi ning vääris seega tähistamist, nagu ütles transpordiminister John Volpe.

Kõne­puldist esitas ta retoorilisi küsimusi: „Kes teised kui ameeriklased suutsid puurida 10 tunnelit mägedesse, mis olid maetud 10 meetri lume alla? Kes teised kui ameeriklased suutsid raiuda läbi kilomeetritest kivikõvast graniidist? Kes teised kui ameeriklased suutsid panna maha 16 kilomeetrit rööpaid kõigest 12 tunniga?“

Publiku seas teadis nii mõnigi vastuseid ministri küsimustele. Kui neid oleks pidupäeval kõnelema lastud, öelnuks nad, et seda kõike suutnuks korda saata nende hiinlastest esivanemad. Vaesed hiinlased rügasid end surnuks või surid õnnetustes, et rajada raudteed, mida USA meeleheitlikult vajas. Oma pingutuste eest ei kuulnud nad tänusõnu ei 19. sajandi riigijuhtidelt ega transpordiminister Volpelt. Hiina immigrantide nimed ja saatus ei leidnud kaua teed ajalooraamatuisse. Üksnes nende otsesed järeltulijad teadsid tõde sellest, kuidas transkontinentaalset raudteed ehitati.

Lincoln algatas projekti

Kunagi kõlas idee rööbaste paigaldamisest risti üle Ameerika mandri joobnud inimese jutuna. Mõni unistaja oleks alustanud juba 1830ndail, mil raudtee oli tuliuus leiutis, kuid enamik ameeriklasi pilasid seda arutut mõtet.

„Sama hästi võiks hakata ehitama raudteed Kuu peale,“ irvitas üks kongressi liige, „või ühendada naaberplaneedid meie päikesesüsteemis,“ lisas ajaleht Cincinnati Daily Gazette.

Usuti, et inimesel ei ole võimalik seda projekti teostada. 1848. aastal vallutas USA aga Mehhikolt California ja sealsed kullaleiud panid õnneotsijad osariiki tormama. Reis sinna oli pikk ja ohtlik. Põiki läbi suure riigi kulgenud marsruudil ähvardasid indiaanlased ja lumega kaetud mäed, samas aga pikk meretee ümber salakavala Hoorni neeme võtnuks kuni 200 päeva. Uljaspead võisid valida ka otsetee üle Panama maakitsuse ja jõuda kohale 50 päevaga, kuid riskisid sure­misega troopilisse haigusesse kolla­-
palavikku.

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress