Põhjala mütoloogias räägitakse sellistest hiidudest nagu Thrymr, Surt ja Utgårdi Loki, kes olid jumalate vaenlased. Kuigi tänapäeval peetakse hiidusid kurjadeks, jääb mulje, et viikingid suhtusid neisse märksa sallivamalt.
© Dansk Skolemuseum
BJØRN BOJESEN
14. AUGUST 2022
Süsimusta taeva all tungib hiidude vägi Vigridi väljale. Tulehiid Surt näitab pimeduses oma leegitseva mõõgaga valgust, sellal kui maailma eri paigust välja ilmunud hiiud viskuvad viimsesse ja lõplikusse lahingusse jumalatega. See on ragnarök, mil maailm hukkub tules ja vees, et sündida uue ja paremana.
Üheskoos surnuteriigi Heli sõdalastega ründavad hiiud Odini väge, mis koosneb jumalatest ja taas ellu ärganud viikingisõdalastest. Surt tapab jumal Freyri ning Odin on surmavas kahevõitluses hunt Fenririga ja Thor madu Midgårdiga. See võitlus otsustab kõik.
Peaaegu iga religioon või muu maailmakäsitlus sisaldab maailma hukku või viimse kohtupäevaga sarnanevat sündmust. Viikingite ragnarök on jumalate ja hiidude lõplik arveteõiendamine, mida kirjeldatakse 1270. aasta paiku kirja pandud värssloos „Völuspá“ („Nägijatari kuulutus“, üks tuntumaid laule „Vanemas Eddas“). Kuigi jumalad ja hiiud näivad vihavaenlastena, ei pidanud viikingid hiidusid kurjadeks olenditeks, kes tuleb hävitada.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud