Ühel päeval umbes aastal 400 eKr tabasid kreeklast Anaxioni kõrge palavik, valu keha paremas küljes ja kuiv köha ning ta läks tohtri juurde.

Seal uuriti teda põhjalikult. „Uriin on rohke, vedel ja hea värvusega,“ märkis tema arst, kes arvatavasti oli arstiteaduse isaks peetav Hippokrates.

Peaaegu 2500 aasta vanune haiguslugu on säilinud osana antiikaegsest
teosest „Corpus Hippocraticum“ ehk „Hippokratese kogumik“. Sissekannete kohaselt jõudis Anaxioni haigus kümne päeva pärast kõrgpunkti.

„Palavik naasis, ja kui patsient köhis, tuli välja suures koguses lima,“ kirjutas Hippokrates, kuid sellega oligi kõige hullem juba möödas. „Higi on üle kogu keha, kuid palavikku pole. Kriis on läbi,“ sai arst rahulolevalt nentida.