Kui aardeid vedanud laeva hukust on möödas 367 aastat, siis tundub üsna tõenäoline, et selle aja jooksul on vrakile kindlasti tehtud röövretki. Ka Hispaania galeooni Nuestra Señora de las Maravillas vraki kohta uskusid paljud, et sellelt pole väärtasju mõtet enam otsida.

Laev uppus 1656. aasta jaanuaris Bahama ranniku lähedal ning pardal olnud 650 inimesest pääses ainult 45. Aastate jooksul on nii arheoloogid kui ka aardekütid vraki juures käinud, lootes leida hiiglaslikku kulla ja hõbeda aaret, mida teati olevat laeva lastiks olnud, kuid edutult.

Seega ei hellitanud ka hiljuti vrakile ette võetud ekspeditsiooni liikmed erilisi edulootusi. Osaliselt nõnda lood olidki. Vrakk ise oli kõigest väärtuslikust täiesti tühi, ent aare lebas laiali mööda merepõhja. Vraki ümbert ligikaudu 13ruut­kilomeetriselt alalt leiti suurel hulgal kulda, hõbedat ja ehteid.