Teise maailmasõja ajal kartsid ameeriklased, et Natsi-Saksamaa võib valmistada tuumarelva. Seetõttu anti USAs teadlastele sakslaste edestamiseks vabad käed. Saksa teadlastel oli tegelikult puudus kõigest ja ühtlasi vaevasid neid süümepiinad. Viimastel sõjakuudel peitis osa neist end kaljukoopasse.
© Akg-Images / Ritzau Scanpix
TORSTEIN WEPER JA ERIK WIED
1. APRILL 2021
Üht Inglise maamaja, mis asus Cambridge’i lähedal Farm Hallis, ümbritses ebatavaliselt kõrge müür. Maja eelmine omanik ei olnud tahtnud, et keegi näeks, kuidas ta aias roomlaste kulda otsis. 1945. aasta augustis oli müüri ülesanne varjata uudishimulike pilkude eest kümmet keskealist sakslast, kui nood püüdsid oma kangetel jalgadel ragbit mängida.
Aias ringi tuiavate meeste seas oli ka professor Werner Heisenberg, kes oli mõne aasta vältel juhtinud Saksamaa tuumauuringuid. Ka kõik teised mehed olid silmapaistvad füüsika- ja keemiateadlased – mõni neist oli isegi Nobeli auhinna laureaat. Juba kolm kuud olid nad olnud vangid liitlaste käes, kes soovisid saada infot Saksa aatomipommi kohta. Seetõttu olid Farm Halli maja seinad täis peidetud mikrofone, mille kaudu kuulati pealt iga öeldud sõna.
6. august möödus sakslastel nagu iga teinegi päev mugavas vangistuses, kuni Briti major Rittner laskis raadiost BBC õhtuseid uudiseid: „President Truman teatab liitlaste teadlaste suurepärasest saavutusest. Nad valmistasid aatomipommi! Esimene on juba heidetud ühele Jaapani baasile …“
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud