Viikingilaev oli 10. sajandil pärast Kristuse sündi Ida-Euroopa jõgedel üsna tavaline vaatepilt. Läänemerelt jõudsid viikingid mööda looklevaid veeteid Musta mere põhja­kalda kauplemiskeskustesse.

Laevadel olid viikingitel kaasas karusnahad, merevaik ja orjad. Eluslast püüti kinni tee peal, röövretkedel, mis võeti ette slaavi hõimude vastu, kellega viikingid olid pidevalt sõjajalal.

Ettevõtlikud viikingikaupmehed soovisid oma kaupade eest kõige enam tasuks saada araabia hõberahasid. Läikivaid münte, mida nimetati dirhemiteks, vermiti Lähis-Idas ja neil oli ebatavaliselt suur hõbedasisaldus, mis tegi neist Euroopa hinnatuima maksevahendi – keskaegse vaste eurole.